Kopsud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida:
[[Imetaja]]tel paikneb kummalgi pool [[süda]]nt [[rindkereõõs|rindkereõõnes]] üks kops; nad on omavahel asümmeetrilised. Mõlemad kopsud on kaetud [[kopsukelme]]ga.
 
Kopsude suurus ja mass on varieeruv nii näiteks kaaluvad kopsud: [[veis]]el 2-3 kg, [[lammas|lambal]] 0,25 - 1 kg, [[siga|seal]] 0,5 kg, [[hobune|hobusel]] 2-3 kg.<ref>[http://issuu.com/forensicmed/docs/animal_anatomy_compilation], Veebiversioon (vaadatud 25.11.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Kopsude mass, ehitus, vere- ning lümfisoonte hargnemine on liigiti ja isenditi erinev.
 
KopsudeVarieeruv mass,on ka ehitus, vere- ning lümfisoonte hargnemine onnii liigiti jaaga isenditika erinevindiviiditi.
 
==Roomajad==
15. rida ⟶ 17. rida:
Vasak kops on arenenud [[boa]]del ja [[püüton]]itel, kuid ''Crotalus''el ja paljudel ''[[Colubridae]]'' sugukonna madudel on vasak kops rudimentaarne ning [[rästiklased|rästiklastel]] ja [[mürknastiklased|mürknastiklastel]] atrofeerunud.<ref>L.M.Pastor,''[http://books.google.ee/books?id=JFhksT3JIH0C&pg=PA68&lpg=PA68&dq=ophidian+bronhi&source=bl&ots=BvjefmD5pD&sig=ceUz9SXrfWIlNiCqJC4aIEyk3Ck&hl=et&sa=X&ei=HcVoUqu4DaW60wWRkIGICQ&redir_esc=y#v=onepage&q=ophidian%20bronhi&f=false Histology, Ultrastructure and Immunohistochemistry of the Respiratory Organs in non-mammalian vertebrates]'', Universidad de Murcia, lk 134, 1995, ISBN 84 7684 638 X, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 24.10.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>Kuid see eest on rästikutel jt olemas [[hingetoru]] laienenud tagaosast kujunenud [[trahheaalkops]].<ref>[[Loomade elu]] 5:242.</ref>''[[Tropidophiidae]]'' sugukonna madudel on arenenud parem kops. [[Bolierialased|Bolierialastel]] on arenenud mõlemad kopsud. Kops lõpeb enamasti [[õhukott|õhukotiga]] (õhumahutiga<ref>Loomade elu 5:242.</ref>), mis toimib õhureservuaarina.
 
== Koduloomadel ==
Koduloomadel pleuraõõnes paiknevad paarilised kopsud koosnevad [[bronh]]ikestest, hingamisbronhikestest, veresoontest ning neid ümbritsevast sidekoest.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], '' Koduloomade anatoomia'', [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 216, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>
 
===Välisehitus===
Koduloomadel eristatakse :
*[[vasak kops|vasakut kopsu]] (''pulmo sinister'')
*[[parem kops|paremat kopsu]] (''pulmo dexter'').
 
===Siseehitus===
Kummalgi kopsul eristatakse<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], '' Koduloomade anatoomia'', [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 216, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>:
*[[kopsupõhimik]]ku (''basis pulmonalis'')
*[[kopsutipp]]u (''apex pulmonalis'')
*[[kopsuvärat]]it (''hilum pulmonalis'')
*[[kopsujuur]]t (''radix pulmonalis'') jpt piirkondi.
 
Kops liigendub paljudel koduloomadel lõhede abil sagarateks: kraniaalseks-, kaudaalseks-, kesk- ning [[lisasagar]]aks (''lobus cranialis'', ''lobus caudalis'', ''lobus medius'' ''lobus accessorius''). Sagarate arv liigiti ja ka indiviiditi on varireeruv, nii näiteks liigendub [[kass]]i (''Catus domesticus'' L.) parem kops 4 ning vasak kops 2 segmendiks.<ref>Shakir Mahmood Mirhish & *Rabab Abd Alameer Nassar,''[http://scienceandnature.org/IJABR_Vol3(2)2013/IJABR_V3(2)27.pdf Anatomical and histological study of trachea and lung in local breed cats felis ''Catus domesticus'' L.], I.J.A.B.R, VOL. 3(2) 2013: 266-272 ISSN 2250 – 3579, Veebiversioon (vaadatud 25.11.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
==Inimese kopsud==
===Välisehitus===