Kasutaja:Kristityvi/Tigree keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kristityvi (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: '{{keeled | nimi = Tigree keel | originaalnimi = ቲግሬ ''Tigre'', ኻሳ ''Xasa'' | keelkonnavärv = afroaasia | riigid = Eritreas, Etioopias, Su...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 24. november 2013, kell 22:00

Tigree keel (ቲግሬ Tigre, ኻሳ Xasa)
Kõneldakse Eritreas, Etioopias, Sudaanis
Kokku kõnelejaid 1,050,000 (Eritreas)
Keelesugulus Semi
Lõuna-Semi
Etioopia
Põhja-Etioopia
Tigree keel
Keelekoodid
ISO 639-1 tig
ISO 639-2 tig


Tigree keel kuulub afroaasia keelkonna semi ehk semiidi harusse. [1] Peamiselt kõneleb seda keelt tigree rahvus. Levinud Eritreas ja osaliselt Sudaanis, kus seda kutsutakse khasaks, hiljuti läks Sudaanis tigree keelele üle osa beni-ameri suguharust. [2]

2006. aasta andmete põhjal on tigree keelt kõnelevaid tigree rahvusest isikuid Eritreas 1,050,000 ning see arv kasvab. [3] Tigree rahvas elab valdavalt Lääne-Eritreas Sudaani läheval paikneval maa-alal, samuti kesk- ja lääneplatool ning Punase Mere kaldal, mis jääb Zulast põhja poole. [4]

Ajalooliselt on tigree lähedane vana-etioopia väljasurnud keelele geez, mida praegu kasutatakse vaid kultuskeelena Etioopia kristlikes kirikutes. Geezi tähestikule on tigrees lisandunud vaid konsonandid č, š, ž ja ŋ. Kirjanik Edward Ullendorff kirjutas, et kui geezi keelt võib võrrelda ladina keelega, siis tigreed hispaania omaga. Alates 19. saj. kasutatakse tigree kirjakeeles etioopia märgisüsteemi, mille juurutasid piibli tõlkimiseks rootsi misjonärid. 1990. aastast mindi üle tigreele kohandatud etioopia kirjaviisile, mõningad sümbolid väljaarvatud. Kirjamärk kujutab endast kaas- ja täishääliku ühendit. Mõningad märgid on omavahel nii sarnased, et nende eristamiseks peab olema väga tähelepanelik. [5]


TABEL

Maailma elevate keelte hulgas on tigree keel tähistatud lilla täpiga, mis tähendab, et see keel on kasutusel ka väljaspool tigree kogukonda. [6]


Tigree keele foneetika iseloomulikud jooned

  • Piiratud arv täishäälikuid (algselt a, i, u pikad ja lühikesed vormid; tänapäeval on hakanud täishäälikuid lisanduma)
  • Kolme liiki kaashäälikute olemasolu: helilised, helitud ja emfaatilised (tunderõhulised)
  • Kõnes arvukate kurguhäälikute kasutamine: farüngaalsed (neelu tagaseina ja keelejuure vahel moodustatavad) ja uvulaarsed (kurgunibu abil moodustatud) kaashäälikud [7]
  • Esineb sõnu, mida saab eristada vaid konsonantide pikkuse järgi (selliseid paare on üksikuid) [8]


Grammatika eripärad

Tegusõna ja tegusõnast tuletatud nimisõna tüvi koosneb tavaliselt 3-st peamist mõtet kandvast häälikust. Lisatud sufiksifd ja afiksid täpsustavad sõna tähendust või näitavad grammatilisi seoseid. [9]


Nt:

Arf – sa puhkad (m.s.)

Arfi – sa puhkad (n.s.)

Arfo – te puhkate [10]


Tegusõna asetseb tavaliselt lause lõpus. [11]


Nt.

Zahra ketab qerat – Zahra raamat ta luges (n.s.) – Zahra luges raamatut

Fkak jeridet qera – Fikak ajaleht ta luges (m.s.) – Fikak luges ajalehte [12]


Nimisõnad jagunevad mees- ja naissoost sõnadeks. Naisoost sõnu eristatakse spetsiaalse liite abil, kuid mõnikord tehakse neil vahet ka vastavalt kokkuleppele. [13]


Nt.

Mders – õpetaja (m.s.)

Mderset – õpetaja (n.s.) [14]


See -

Ela (n.s)

Eli (m.s) [15]


Ela banderetna ta See on meie lipp

Eli debr Abi tu See mägi on suur [16]



Tigree keeles on kolm käänet: nimetav, omastav ja sihitav. On kasutusel ainsus, kaksus ja mitmus, kusjuures viimase asemel kasutatakse sageli mitmesuguseid kogunimesid (tervikut moodustavate üksuste kogumit märkivaid nimisõnu; nt mets, inimgrupp). [17]


Omadussõnadel on samuti mees- ja naissoost vormid. [18]


Nt.

Reym – pikk (m.s.)

Reyam – pikk (n.s.) [19]


==Arvsõnad 1-10== [20]


1 hante'


2 kille


3 tsales


4 'arbas


5 chamus


6 suss


7 sebeae


8 tsaman


9 tisses


10 sassur


Kirjasüsteem

Järgnevad tabelid tähistavad üldist etioopia kirjasüsteemi, mida on algselt kasutatud geezi keeles. Iga märk on silp (konsonant + täishäälik), välja arvatud märgid kuuendas veerus (ə), milles esineb kas konsonant + täishäälik ə või puudub täishäälik täielikult. [21]


TABEL [22]


Lisaks põhimärkidele on tuletatud neli rida märke, mis tähistavad pehmeid huultega moodustatavaid suulae häälikuid. Nendeks häälikuteks on /k/, /g/, /q/ ja /h/, mida hääldatakse alati torus huultega. [23]

TABEL [24]


Siin esineb geezi kiri, mida on pisut muudetud, et oleks võimalik seda tigree keeles kasutada. [25]

TABEL

[26]


Viited

  1. [1] Семитские языки
  2. [2] Tigré
  3. [3] Tigré
  4. [4] Tigre Language
  5. [5] Эфиопское письмо
  6. [6] Tigré
  7. [7] Семитские языки
  8. [8] Tigre Language
  9. [9] Семитские языки
  10. [10] Семитские языки
  11. [11] Семитские языки
  12. [12] M. Kekia. Lesson 6, Word Order
  13. [13] Семитские языки
  14. [14] Omar M. Kekia. Lesson 1, The Pronoun
  15. [15] Omar M. Kekia. Lesson 14, This, These, That, Those
  16. [16] Omar M. Kekia. Lesson 14, This, These, That, Those
  17. [17] Семитские языки
  18. [18] Семитские языки
  19. [19] Omar M. Kekia. Lesson 2, Pronouns
  20. [20] Vocabulary of the Tigré Language
  21. [21] Ethiopic
  22. [22] Ethiopic
  23. [23] Ethiopic
  24. [24] Ethiopic
  25. [25] Tigre Language
  26. [26] Tigre Language