Emotsionaalne intelligentsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 37 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q191591 (translate me)
Muruhaldjas (arutelu | kaastöö)
Artikkel oli ülimalt napp, kuid põhimõtted olid minu arvates õiged. Ma kirjutasin teksti juurde, et positsioneerida EI mõiste teadusmaastikul. Kirjeldasin konteksti, kus mõistet kasutatakse praktikas ning kas mõistel on teaduslikku uudisväärtust.
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2010}}
'''Emotsionaalne intelligentsus''' ehk '''emotsionaalne andekus''' ehk '''tundetarkus''' ehk '''tundetaip'''<ref>See [[Rain Kooli]] uudissõna märgiti ära sõnavõistlusel [[Sõnaus]] [[2010]]</ref>
Emotsionaalne intelligentsus ehk EI (inglise keeles EQ) on mõiste, mis hõlmab:
*võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada
*[[empaatia]]võimet (teiste hingeelu mõistmine), ([[Sotsiaalne kompetentsus]])
*enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), ([[Isiklik kompetentsus]])
 
Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija [[Daniel Goleman]]i arvates on EQ olulisemgi kui [[IQ]]. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.
 
Kriitika
Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist [[intelligentsus]]ega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend.
 
Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist [[intelligentsus]]ega, mis viitab võimele asjadest kiiresti ja õigesti aru saada. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega või viitega eesmärgipärasele käitumisele, mis teadlikult püüab inimeste emotsioone mõista ja nendega midagi ette võtta . Samuti heidetakse EI mõiste kasutajatele ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. Teadlased ütlevad, et emotsionaalne intelligentsus on teaduses tarbetu mõiste, kuna EIga seotud omadused on kirjeldatud ühelt poolt isiksuse omadustena (mõõdetavad näiteks isiksuse viiefaktorises mudelis), samas võime ära tunda teise kavatsusi ja emotsioone on seotud üldise võimekusega (ehk IQ).
 
Enamik EI-d mõõtvaid küsimustikke põhineb inimese enda arvamusel, kuidas ta teiste ja enda emotsioonide juhtimisega hakkama saab. See ei kajasta uuringute järgi tegelikku ehk objektiivset sooritust. Muuhulgas ka Eestis on uuritud (Jüri Allik jt) EI mõiste pädevust. Selgus, et reaalne võime teiste emotsioone ära tunda ei kattunud kuidagi inimese enda hinnanguga oma võimele. Võib öelda, et inimese enda arvamust oma kompetentside kohta ei saa tegeliku võime uurimiseks kasutada.
 
EI päris testi (kus on valed ja õiged vastused) autoriteks on Salovey, Mayer ja Caruso. "Õiged" vastused on selles testis määratud konsensuslikult. See tähendab, et "õigeks" on määratud vastused, mida testitavad kõige rohkem märkisid. See ei kajasta oma olemuselt võimekust, vaid masside arvamuse ühtsust. Test suudab seega eristada inimesi, kes ei suuda tajuda sotsiaalseid norme. Test ei erista edukaid juhte vähemedukatest ning test ei suuda kindlaks teha, kas inimene ka reaalselt käitub olukordades nii, nagu ta teab, et peaks käituma. Teadmine õigest käitumisest ja reaalne käitumine tihti ei lange kokku, näitavad mitmed uuringud.
 
EI mõiste ei tohiks paljude teadlaste arvates olla teaduslik termin, samas paljud juhtide koolitajad kasutavad seda mõistet rohkelt, viidates peaasjalikult asjaolule, et inimeste emotsioonid on tulemuse poole pürgimisel olulise tähtsusega ning suhetele ja emotsionaalsele enesetundele peaks edukas juht tähelepanu pöörama. EI mõiste aktiivsed kasutajad kannavad endas sõnumit, et inimestega suhtlemise stiil on oluline ning sõnu tuleks enne kasutamist hoolikalt valida. EI mõiste kasutajad, kes teevad teadust, rõhutavad oskuste ja suhete loomise praktiseerimist käitumuslikult: EI edukas praktiseerija võtab suhete ja emotsionaalse kliima loomiseks teadlikult aega. Räägitakse empaatia praktiseerimisest, mis tähendab, et empaatilises tegevuses sisaldub teadlik soov mõista ning emotsioone ja teise inimese taju reguleerida. EI kriitikud ütlevad, et kui EI on tõepoolest ainult midagi sellist, mida edukas inimeste juht käitumuslikult teeb, siis intelligentsuse mõiste kui viide võimekusele on sisuliselt eksitav ja koguni vale.
 
==Kirjandus==