Erinevus lehekülje "August Pähn" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Lõpetas aastal [[1930]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna. Oli prooviaastal [[Tartu Ülikooli kogudus]]e juures. Ordineeriti [[1. veebruar]]il [[1931]] õpetajaametisse.
 
Oli aastal [[1931]] [[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Bernhard Rahamäe]] isiklik adjunkt. Seejärel [[1931]]–[[1941]] oli ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja (valimisel, 5. juulil 1931, sai ta ainsa kandidaadina 738 poolthäält, vastu ei ühtki<ref>Koeru koguduse õpetajaks A. Pähn. [[Rahvaleht]], 9. juuli 1931, nr. 79, lk. 1.</ref>). Lisaks oli ta [[1935]]–[[1938]] [[Rakke kogudus]]e hooldajaõpetaja ja Järva praostkonna abipraost [[1935]]–[[1940]]. 14. juunil 1940 sai ta [[Omakaitse Sihtkapital]]i Järvamaa toimkonna juhatuse liikmeks (tegi ettepaneku annetada korratusse jäetud haudadel asetsevad ristid Omakaitse Sihtkapitalile)<ref>Omakaitse sihtkapitalile rajati Järvamaa toimkond. Rahvaleht, 15. juuni 1940, nr. 139, lk. 5.</ref>. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja [[1940]]–[[1941]]. Praostiks valimisel, 9. jaanuaril 1940, sai ta 12 häält ja vastaskandidaat, Türi koguduse õpetaja [[Peet Nõmmik]], 7 häält<ref>Aug. Pähn Järva praostiks. Rahvaleht, 10. jaanuar 1940, nr. 8, lk. 5.</ref>.
 
Oli [[1942]]–[[1944]] [[Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus]]e õpetaja (alguses asetäitja). [[1944]]. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop [[Johan Kõpp]] Eestist lahkunud. [[Assessor]]itest olid jäänud vaid [[Joosep Liiv]], [[Johannes Uustal]] ja [[Anton Eilart]]. Anton Eilarti kanda jäid [[piiskop]]ikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti.
 
[[29. november|29. novembril]] [[1944]] moodustasid [[Adolf Horn]], [[Hugo Pärno]] ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. See toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. [[17. jaanuar]]il [[1945]] valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli taAugust Pähn 1946–1948 [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni]] rektor.
 
[[12. aprill]]il [[1949]] August Pähn arreteeriti [[NKVD]] poolt. Teda süüdistati kuulumises [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i, [[Isamaaliit]]u ning [[Kaitseliit]]u. Samuti ühenduses metsavendadega[[metsavend]]adega, töötamises [[Väinjärve vald (1939)|Väinjärve]] vallavalitsuses ja osalemises fašistlikus kohtupidamises. Ta saadeti sunnitööle [[Karaganda oblast]]i vase- ja söekaevandustesse. Sunnitöölt tuli ta tagasi aastal [[1956]].
 
Aastatel [[1957]]–[[1963]] töötas August Pähn [[Võnnu Jakobi kogudus]]e õpetajana.
6819

muudatust