Emajõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
22. rida:
Emajõe laius on 20-145 m{{lisa viide}} ja pikkus 100 km, sellest Võrtsjärvest Tartuni jääb 57 km ja Tartust Peipsini 43 km. Veel 1927. aastal oli Emajõe pikkus 117 km, kuid hiljem on jõge süvendatud ja kanaliseeritud. Emajõgi on rahuliku vooluga, kuna [[jõe langus]] on kõigest 3,6 meetrit. See teeb [[jõe lang]]uks 3 cm/km.<ref name="kalastusinfo" /> Keskmine vooluhulk suudmes on 72 m<sup>3</sup>/s, selle poolest on Emajõgi Eestis teisel kohal pärast [[Narva jõgi|Narva jõge]].<ref name="Alam Vesikonn" />
Suurele Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Üks väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse jõeni, on
Jõe [[ülemjooks|ülem]]- ja [[alamjooks]]ul laiub [[soo|soid]] ja [[heinamaa|heinamaid]] ([[luht]]i), mis [[suurvesi|suurvee]] ajal on vee all. Suurvee ajal esineb Tartu linnas ka [[Emajõe üleujutused|üleujutusi]]. Veetase Emajões võib aastas kõikuda 1,2–2,6 m.<ref name="Alam Vesikonn" />
49. rida:
==Nimi==
Emajõe ajalooline nimi [[
Vahel on Suurt ja [[Väike Emajõgi|Väikest Emajõge]] peetud üheks jõeks.
103. rida:
* M. Paju, E. Soover "Emajõe Jõeriik" Eesti Loodus 7/2000, lk 302–307
* J. Ristkok, J. Külmet "Mööda Emajõge" Eesti Raamat, 1976
* Surnukehad Emajõe voogudes. [[Rahvaleht]], 30. aprill 1932, nr. 51, lk. 4.
== Välislingid ==
| |||