Jaan Hargel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
Jaan Hargeli juhtimisel jõudis Vanemuises lavale üle 70 ooperi, balleti ja opereti. Tähelepanu väärivad tema teened eesti algupäraste muusikateoste lavaletoomisel: esmaettekandes kõlasid tema juhatusel Nõukogude Eesti esimene operett, [[Edgar Arro]] ja [[Leo Normet]]i „Rummu Jüri“ (1954), [[Boris Kõrver]]i operett „Ainult unistus“ (1955) ja [[Gustav Ernesaks]]a ooper „Kosilased Mulgimaalt“ (1960), mida mängiti üle 130 korra. Eriti olulise tähenduse omandas Jaan Hargeli jaoks [[Evald Aav]]a ooper [[Vikerlased|„Vikerlased“]], mis tema poolt uuendatud orkestratsioonis jõudis Vanemuise lavale 1955. aastal ja millest neli aastat hiljem valmis tema käe all ka Eesti esimene ooperi terviksalvestus.
Jaan Hargel on orkestreerinud Gustav Ernesaksa ooperi „Kosilased Mulgimaalt“ ning osalenud uute redaktsioonide tegemisel Ernesaksa ooperitest „Tuleristsed“ ja „Käsikäes“ (uue pealkirjaga „Mari ja Mihkel“), millest viimase vabaõhuetendus Hargeli dirigeerimisel lõpetas [[1965]]. aasta [[Üldlaulupidu|üldlaulupeo]] [[Tallinna lauluväljak]]ul. Rohkelt positiivset tagasisidet pälvisid Vanemuises Jaan Hargeli juhatusel lavale jõudnud [[Rossini]] ooper „[[Sevilla habemeajaja]]“ (1946), [[Mozart]]i „[[Võluflööt]]“ ([[1948]]), Leoncavallo [[Pajatsid|„Pajatsid“]] ([[1949]]), [[Pjotr Tšaikovski|Tšaikovski]] „Jolanthe“ ([[1951]]), [[Verdi]] „[[Aida]]“ ([[1961]]), [[Eugen d'Albert|d'Albert'i]] „Madalik“ ([[1963]]), terve rida ülimenukaks kujunenud operette, näiteks [[Johann Strauß (poeg)|Straussi]] „Nahkhiir“ (1949), Hervé „Mam'zelle Nitouche“ ([[1957]]), Raymondi „Mask sinises“ ([[1958]]), Kitzbergi jant [[Eduard Oja]] muusikaga „[[Rätsep Õhk ja tema õnneloos]]“ ([[1962]]), mida Hargeli eluajal mängiti ligi 140 korda, ning üks läbi aegade menukamaid Vanemuise balletilavastusi „[[Peer Gynt]]“ [[Grieg]]i muusikale ([[1959]]).
Jaan Hargeli viimaseks lavastuseks Vanemuises jäi Nicolai ooper „Windsori lõbusad naised“ (1965), mida ta jõudis enne oma varajast surma juhatada vaid mõned korrad. Lisaks lavamuusikale juhatas Jaan Hargel sümfooniakontserte, jätkates vajadusel ka flöödimängijana teiste dirigentide käe all sümfooniakontsertidel abijõuna või etendustel haigestunud orkestrante asendades.
22. rida:
==Isiklikku==
Jaan Hargeli isa Jaan Hargel, pärast nime muutmist Hargla (1887–1962), oli [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, peotantsuõpetaja, jalgpalli- ja kergejõustikukohtunik, abikaasa [[Alvi Hargel]], aastani 1947 Tilk (1911–1995), oli Vanemuise laulja (metsosopran), noorem poeg [[Jüri Hargel]] (1952) on flötist ja pedagoog.
==Tunnustused==
30. rida:
==Salvestused==
*LP Evald Aav. Ooper „Vikerlased“. Stseene ja aariaid. [[Meloodia|Melodija]], 1961.
*CD Evald Aav. Ooper „Vikerlased“. SE & JS, 1997.
*CD Dirigent Jaan Hargel. Koostanud ja välja andnud Jüri Hargel, 2012.
Arvukalt salvestusi [[Eesti
==Meediakajastus==
* [[Aare Allikvee|A. Allikvee]]. Põhitöö, „kohakaaslus“, kõrvalharrastused. [[Edasi]], 26. mai 1963.
* E. Uuk. ...on lõpuni kirjutatud. Edasi, 2. veebruar 1966.
* [[Tiiu Levald|T. Levald]]. Helisalvestis kui fakt, mälu toetaja ja tulevikusõnum. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 8. märts 2013.
==Kirjandus==
| |||