'''Stahli grammatika''' on esimene [[eesti keele grammatika]] reeglistik, mis avaldati [[1637]]. aastal. Grammatika ilmus [[Tallinna toomkirik]]u õpetaja [[Heinrich Stahl]]i kirjutatud käsiraamatus "[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101060 Anführung zu der Esthnischen Sprach]".
==Eellugu==
Mandri-Eesti oli läinud [[1629]].a [[Altmargi vaherahu|Altmargi vaherahuga]] Rootsi võimu alla. Valitses [[Rootsi aeg]] ja sellega koos oli Eesti läinud [[Luteri usk|Luteri usku]]. Luteri kiriku üks põhieesmärke oli piibli tõlkimine rahvuskeeltesse. Eesti keelde piibli tõlkimisel ilmnesid aga mitmesugused probleemid:
# Tõlkja peab valdama väga hästi eesti keelt, kuid eestlastest haritlasi polnud ja eesti keelt koolis õppida ei saanud. Teisest rahvusest tõlkja pidi niisiis õppima eesti keelt otse talurahvalt.
# Piibli keel on väga kujundi- ja sõnarikas, seega tuli tõlkjal eesti keelde ohtralt sõnu juurde mõelda.
# Eesti keel jagunes kaheks erinevaks kirjakeeleks (põhja- ja lõunaeesti kirjakeeleks)
# Puudus ühtne kirjaviis
Esimesed eestikeelsed kirjutised olid kasutanud reeglivaba kirjaviisi.
==Grammatika==
Stahl kasutas eesti keele kirjapildil [[saksa keel|saksa keele]] õigekirjareeglistiku, seega tõi ta saksa keelest üle võõrtähti ja mitmeid täheühendeid.
* h = hh
* kk = ck
* hv = f
* p = ph
* ts = tz
* ks = x
Näiteks : saxamah kanna - kalkun
Rahvakeelega see kirjaviis eriti lähedane ei olnud ning seetõttu tõi Forselius välja idee hakata kasutama foneetilist kirjaviisi nagu tehti seda soome keeles. Pastorid, kes olid sakslased, seda ei toetanud ja nii jäigi Stahli grammatika aastakümneteks eesti keele õigekirja aluseks.
== Välislingid ==
* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101060 Anführung zu der Esthnischen Sprach] rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
