Sloveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{Keeled
| nimi = sloveeni keel
| originaalnimi =
| keelkonnavärv = indoeuroopa
| hääldus =
| riigid = [[Sloveenia]]s, [[Austria]]s, [[Itaalia]]s, [[Horvaatia]]s, [[Ungari]]s
| piirkond =
| rääkijad = 1,9 miljonit <ref name="Ethnologue">[http://www.ethnologue.com/language/slv Sloveeni Ethnologue]. Vaadatud 20.11.2013</ref>
| keelkond = [[indoeuroopa keeled]]<br> [[slaavi keeled]]<br> [[lõunaslaavi keeled]]<br> '''sloveeni keel'''
| riik = {{PisiLipp|Sloveenia}}<br>{{PisiLipp|Euroopa Liit}}
| keelehoole =
| kood 1 = sl
| kood 2 =
| kood 3 = slv
| kaart = Slovenian language map-et.png
| kaardi allkiri = Sloveeni keele leviala
| kaardi legend =
}}
'''Sloveeni keel''' (sloveeni keeles ''slovenski jezik'' või ka ''slovenščina'')<ref name="wiki/Slovene">[http://en.wikipedia.org/wiki/Slovene_language en.wikipedia.org Slovene language]. Vaadatud 20.11.2013</ref> kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelkonna]] [[slaavi keeled|slaavi keelte]] [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaav]]i keelterühma<ref name="Ethnologue"></ref> (samasse rühma kuuluvad ka [[horvaadi keel|horvaadi]], [[serbia keel|serbia]], [[makedoonia keel|makedoonia]] ja [[bulgaaria keel|bulgaaria keel]]).<ref name="slovene.si">[http://www.slovenia.si/fileadmin/dokumenti/misc/Slovene.pdf European year of languages document]. Vaadatud 20.11.2013</ref>
Sloveeni keele kõnelejate koguarv on 1 906 630, kellest 1 730 000 asuvad [[Sloveenia]]s. Sloveeni keel on [[Sloveenia|Sloveenia Vabariigi]] ametlik riigikeel. Lisaks räägitakse sloveeni keelt ka [[Austria]]s Kärtneni ja Steiermarki piirkonnas (18 000 in), [[Horvaatia]]s Rijeka, Zagrebi ja Istra piirkonnas (22 800 in), [[Itaalia]]s Trieste ja Gorizia provintsides Sloveenia piiri lähistel (100 000 in), [[Ungari]]s Sloveenia piiri lähistel (~3200 in) <ref name="Ethnologue"></ref> kui ka [[Saksamaa]]l, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Argentiina]]s, [[Kanada]]s ja endise [[Jugoslaavia]] aladel <ref name="slovene.si"></ref>
Sloveeni keele levikuala laiub geograafiliselt ühes Euroopa keeruliseimas lingvistilises sõlmpunktis, kus koonduvad [[slaavi keeled|slaavi]], [[romaani keeled|romaani]], [[germaani keeled|germaani]] ja [[soome-ugri keeled|soome-ugri]] keelkonnad. <ref name="slovene.si"></ref> Lisaks naaberrahvaste mõjudele on ka [[Sloveenia]] mägine loodus kaasa aidanud eri piirkondades keele isloeeritud arengule. Seetõttu on hoolimata suhteliselt väikesest levikualast ja keelekasutajate arvust murdeuurijad eristanud erinevate allikate järgi '''7-56 sloveeni dialekti''' <ref name="wiki/Slovene"></ref><ref name="kwintessential">[http://www.kwintessential.co.uk/resources/global-etiquette/slovenia.html Kwintessential.co.uk Slovene overview]. Vaadatud 20.11.2013</ref><ref name="slovene.si"></ref><ref name="wikitravel_slo">[http://wikitravel.org/en/Slovenian_phrasebook Wikitravel Slovene Phrasebook]. Vaadatud 20.11.2013</ref>, mida kasutatakse kuues piirkondlikus kogukonnas: Kärnteni, ülem-Carniola, alam-Caniola, Littorali, Rovte, Steiermarki ja Alföldi.<ref name="slovene.si"></ref>
==Ajalugu==
Lingvistilised, arheoloogilised ja histograafilised allikad näitavad, et kuuenda aastasaja lõpul toimus [[Sloveenia]] aladel kaks suuremat slaavlaste asustamis lainet, millega kaeti tollase laguneva [[Rooma impeerium]]i sealsete alade viimased latiniseeritud [[keldid]] ja ülejäänud põlisrahvas. Esmalt saabusid kirdest lääne-slaavlased, kellele järgnesid peagi lõuna-slaavlased kagust. Ungarlaste asustuste tagajärjel 9. sajandil olid lääne-slaavlased sealt sunnitud taganema. Kuid hoolimata edasisest rahva segunemisest, on kunagiste lääne- ja lõuna-slaavi mõjud kirde ja kagu dialektide erinevustes tänaseni tunda.<ref name="slovene.si"></ref>
Alates 8. sajandist läbis [[Karantaania]] slaavlaste keel ehk alpislaavi keel (''alpska slovanščina'') rea järkjärgulisi muudatusi ja uuendusi, mis olid iseloomulikud lõunaslaavi keeltele. Jämedalt võttes tekitasid need arengud 13. sajandiks sloveeni keele.
Sloveeni kirjakeele ajastu algab koos Primož Trubariga, kelle Abeceariumand Cathechismus avaldati 1550. aastal. [[Prantsuse revolutsioon]]i, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ning Maria Teresa ja Joseph II reformide mõjul hakkas sloveeni keel avalikus elus rohkem levima, seda nii koolides kui ametiasutustes. Samuti kasvas elanikonna kirjaoskus. Uus seisukoht sai üles kirjutatud Jernej Kopitari grammatikaga 1808. aastal. Kirjakeele staatus tõusis märkimisväärselt tänu France Prešereni kõrgekvaliteedilisele luulele (Poezije, 1847).
19. sajandi teisest poolest alates hakati sloveeni keelt veelgi laialdasemalt kasutama. Kõige olulisemaks keelega seotud otsuseks oli S. Škrabeci kirja pandud sloveeni keele hääldusnormid, mis aitasid edaspidi nii keelt arendada kui tõstsid sloveeni keele üldist seisust avalikkuse ees. Sloveenia-Saksa sõnastiku (Maks Pleteršnik, 1894-1895) Sloveenia ortograafia sõnastiku (Slovenski pravopis, Fran Levec, 1899) ja Sloveenia keskkooli grammatika (Anton Breznik, 1916) ilmumised muutsid sloveenia kirjakeele kõikide sloveenide ühiseks keeleks.
Kuid ka peale [[Austria-Ungari]] impeeriumi kokku varisemist [[Jugoslaavia]] kooseisus olles, puudus sloveeni keelele võrdne alus. Alles peale [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]], saavutas sloveeni keel staatuse kui üks [[Jugoslaavia]] Liiduvabariigi ametlikest keeltest. Kuid endised poliitilised, kultuurilised ja lingvistilised erinevused tõusid taaskord päevakorda ja [[serbia-horvaadi keel]] oli priviligeeritud positsioonil. 1988 aastal oli grupp sloveenia kodanikke proovinud [[Ljubljana]]s militaar-kohut käia, kuid kohus toimetas vaid [[serbia-horvaadi keel]]es. Sellest olukorrast sai lõpuks põhiline argument, et 1990. aastal korraldada rahavahääletus, kus suure häälteneamusega võeti vastu otsus kuulutada Sloveenia poliitiliselt isesiesvaks vabariigiks.
2001 aasta aprillist sai [[Sloveenia]]st [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] ametlik liige ja sellega seoses omandas ka sloveeni keel staatuse kui üks [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] ametlikest keeltest. <ref name="slovene.si"></ref>
==Keele struktuur==
===Fonoloogia===
Sloveeni keel eristab 29 foneemi (8 vokaali ja 21 konsonanti) mida ortograafiliselt edastatkse sloveenia tähestikku kuuluva '''25 tähe''' abil (5 vokaali ja 20 konsonanti), sealhulgas katusega tähed: '''Č''','''Š''' ja '''Ž'''.<ref name="slovene.si"></ref>
===Vokaalid===
Sloveeni keeles võivad vokaalid olla lühikesed või pikad. Esimene neist on alati rõhuline, samas kui teine võib olla nii rõhuline kui rõhuta. <ref name="sampa">[http://www.phon.ucl.ac.uk/home/sampa/sloven-uni.htm Speech Assessment Methods Phonetic Alphabet]. Vaadatud 20.11.2013</ref>
{| class="wikitable" style="text-align: center"
|+ sloveeni keele vokaalid
|-
|
! ees
! keskel
! taga
|-
! kinnine
| i
|
| u
|-
! pool-kinnine
| e
| rowspan="2" | ə
| o
|-
! pool-lahtine
| ɛ
| ɔ
|-
! lahtine
| colspan="3" | a
|}<ref name="wiki/Slovene"></ref>
===Konsonandid===
Sloveeni standard keele konsonandi süsteem koosneb 6 resonandist (m, n, l, r, v, j), 6 hõõrdhäälikust (f, s, z, š, ž ja hääldamata häälik), 6 sulghäälikust (helitud k, p, t ja helilised g, b, d) ja 3 afrikaadist (c, č – tš, dz ja dž). Resonantidel ja sulghäälikutel esinevad omakorda mõningad allofooni juhused.<ref name="sampa"></ref>
==Tähestik==
A, B, C, Č, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, Š, T, U, V, Z, Ž
{| class="wikitable"
! täht !!
|-
| '''A a''' || /aː/<br/>/a/ || ''[[wikt:dan#Slovene|dan]]'' "päev"<br/>''[[wikt:abeceda#Slovene|abeceda]]'' "tähestik" || /ˈdáːn/, dȃn<br/>/abɛˈtséːda/, abecẹ̑da
|-
| '''
|-
| '''
|-
| '''Č č''' || /t͡ʃ/|| ''[[wikt:časopis#Slovene|časopis]]'' "ajaleht" || /tʃasɔˈpíːs/, časopı̑s
|-
| '''D d''' || /d/ || ''[[wikt:danes#Slovene|danes]]'' "täna" || /ˈdàːnəs/, dánəs
|-
| '''E e''' || /eː/<br/>/ɛː/<br/>/ɛ/<br/>/ə/ || ''[[wikt:sedem#Slovene|sedem]]'' "seitse"<br/>''[[wikt:reči#Slovene|reči]]'' "ütlema"<br/>''[[wikt:medved#Slovene|medved]]'' "karu"<br/>''[[wikt:sem#Slovene|sem]]'' "olen" || /ˈséːdəm/, sẹ́dəm<br/>/ˈrɛ̀ːtʃi/, réči<br/>/ˈmɛ̀ːdʋɛt/, médved<br/>/ˈsə́m/, sə̏m
|-
| '''F f''' || /f/ || ''[[wikt:fant#Slovene|fant]]'' "poiss" || /ˈfánt/, fȁnt
|-
| '''G g || /ɡ/ || ''[[wikt:grad#Slovene|grad]]'' "loss" || /ˈɡráːt/, grȃd
|-
| '''H h''' || /x/ || ''[[wikt:hiša#Slovene|hiša]]'' "maja" || /ˈxìːʃa/, híša
|-
| '''I i''' || /iː/<br/>/i/ || ''[[wikt:biti#Slovene|biti]]'' "olema"<br/>''[[wikt:imeti#Slovene|imeti]]'' "omama" || /ˈbìːti/, bíti<br/>/iˈmèːti/, imẹ́ti
|-
| '''J j''' || /j/ || ''[[wikt:jabolko#Slovene|jabolko]]'' "õun" || /ˈjàːbɔwkɔ/, jábołko
|-
| '''K k''' || /k/ || ''[[wikt:kmet#Slovene|kmèt]]'' "talupoeg" || /ˈkmɛ́t/, kmȅt
|-
| '''L l''' || /l/<br/>/w/ || ''[[wikt:letalo#Slovene|letalo]]'' "lennuk"<br/>''[[wikt:zrel#Slovene|zrel]]'' "küps" || /lɛˈtàːlɔ/, letálo<br/>/ˈzrɛ́w/, zrȅł
|-
| '''M m''' || /m/ || ''[[wikt:misliti#Slovene|misliti]]'' "mõtlema" || /ˈmìːsliti/, mísliti
|-
| '''N n''' || /n/ || ''[[wikt:novice#Slovene|novice]]'' "uudises" || /nɔˈʋìːtsɛ/, novíce
|-
| '''O o''' || /oː/<br/>/ɔː/<br/>/ɔ/ || ''[[wikt:opica#Slovene|opica]]'' "ahv"<br/>''[[wikt:okno#Slovene|okno]]'' "aken"<br/>''[[wikt:gospa#Slovene|gospa]]'' "daam" || /ˈóːpitsa/, ọ̑pica<br/>/ˈɔ̀ːknɔ/, ókno<br/>/ɡɔˈspàː/, gospá
|-
| '''P p''' || /p/ || ''[[wikt:pomoč#Slovene|pomoč]]'' "abi" || /pɔˈmóːtʃ/, pomọ̑č
|-
| '''R r''' || /r/<br/>/ər/ || ''[[wikt:riž#Slovene|riž]]'' "riis"<br/>''[[wikt:trg#Slovene|trg]]'' "väljak" || /ˈríːʃ/, rȋž<br/>/ˈtə́rk/, tȓg
|-
| '''S s''' || /s/ || ''[[wikt:svet#Slovene|svet]]'' "maailm" || /ˈsʋéːt/, svẹ̑t
|-
| '''Š š''' || /ʃ/ || ''[[wikt:šola#Slovene|šola]]'' "kool" || /ˈʃóːla/, šọ̑la
|-
| '''T t''' || /t/ || ''[[wikt:tip#Slovene|tip]]'' "tüüp" || /ˈtíːp/, tȋp
|-
| '''U u''' || /uː/<br/>/u/ || ''[[wikt:ulica#Slovene|ulica]]'' "tänav"<br/>''[[wikt:mamut#Slovene|mamut]]'' "mammut" || /ˈùːlitsa/, úlica<br/>/ˈmáːmut/, mȃmut
|-
| '''V v''' || /ʋ/<br/>/w/ || ''[[wikt:voda#Slovene|voda]]'' "vesi"<br/>''[[wikt:lev#Slovene|lev]]'' "lõvi" || /ˈʋɔ̀ːda/, vóda<br/>/ˈlɛ́w/, lȅv
|-
| '''Z z''' || /z/ || ''[[wikt:zima#Slovene|zima]]'' "talv" || /ˈzìːma/, zíma
|-
| '''Ž ž''' || /ʒ/ || ''[[wikt:življenje#Slovene|življenje]]'' "elu" || /ʒiwˈljɛ̀ːnjɛ/, življénje
|}<ref name="wiki/Slovene"></ref>
==Numbrid==
{| class="wikitable" style="text-align: center"
|-
! style="width:3em" | 0 !! style="width:3em" | 1 !! style="width:3em" | 2 !! style="width:3em" | 3 !! style="width:3em" | 4 !! style="width:3em" | 5 !! style="width:3em" | 6 !! 7 !! style="width:3em" | 8 !! style="width:3em" | 9 !! style="width:3em" | 10
|-
| nič || ena || dva || tri || štiri || pet || šest || sedem || osem || devet || deset
|}<ref name="wikitravel_slo"></ref>
''Èn'' käändub nagu tavaline omadussõna kolme soo puhul: ''èn'', ''êna'', ''êno''. On olemas ka pikem maskuliinne ainsuse nimetav vorm ''êden'', mida kasutatakse juhul, kui arvsõna ei muuda otseselt nimisõna
''Dvá'', ''tríje'' ja ''štírje'' käänduvad vatsavalt soole ebareeglipäraselt:
{| class="wikitable" style="text-align: center"
|-
! style="width:5em" | !! style="width:4em" | maskuliin !! style="width:4em" | feminiin !! style="width:4em" | neutral !! style="width:4em" | maskuliin !! style="width:4em" | feminiin !! style="width:4em" | neutral !!style="width:4em" | maskuliin !! style="width:4em" | feminiin !! style="width:4em" | neutral
|-
| nominatiiv || dva || dve || dve || trije || tri || tri || štirje || štiri || štiri
|-
| akusatiiv || dva || dve || dve || tri || tri || tri || štiri || štiri || štiri
|-
| genitiiv || dveh || dveh || dveh || treh || treh || treh || štirih || štirih || štirih
|-
| daativ || dvema || dvema || dvema || trem || trem || trem || štirim || štirim || štirim
|-
| lokatiiv || dveh || dveh || dveh || treh || treh || treh || štirih || štirih || štirih
|-
| instrumentaal || dvema || dvema || dvema || tremi || tremi || tremi || štirimi || štirimi || štirimi
|}
Numbreid loendades ja ette lugedes kasutatakse tavaliselt feminiinset vormi. Numbreid viiest edasi ei käänata soo järgi. Samuti käituvad nad nimisõnu muutes pisut erinevalt eelnevatest numbritest. Nominatiivi ja akusatiivi puhul on järgnev nimisõna mitmuse omastavas käändes, samas kui arvsõna on endiselt nimetavas/osastavas käändes. Teiste käänete puhul on arvsõna ja nimisõna samas käändes.
Kõik numbrid 5-99ni käänduvad ühtmoodi. Aga arvude 5 kuni 10 puhul nende tüvi muutub, kui neile lisanduvad käändelõpud. Võrdle: ''pét''/ ''pêt-'' ; ''šést''/ ''šêst-''; ''sédem''/ ''sêdm-'' ; ''ósem''/ ''ôsm-''; ''devét''/ ''devêt-''; ''desét''/ ''desêt-''. Näide number viie varal:
{| class="wikitable"
|-
! style="width:3em" | nominatiiv !! style="width:3em" | pét
|-
| akusatiiv || pét
|-
| genitiiv || pêtih
|-
| daativ || pêtim
|-
| lokatiiv || pêtih
|-
| instrumentaal || pêtim
|}
*Numbrid '''11 kuni 19''' on moodustatud põhinumbritest, millele lisandub lõpp ''-nájst'': ''enájst'', ''dvanájst'', ''trinájst'', ''štirinájst'', ''petnájst'', ''šestnájst'', ''sedemnájst'', ''osemnájst'', ''devetnájst''.
*Kümnelised '''20-90''' on moodustatud põhinumbritest, millele on liidetud lõpp ''-deset''. (va. 20, mis on ebareeglipärane): ''dvájset'', ''trídeset'', ''štírideset'', ''pétdeset'', ''šéstdeset'', ''sédemdeset'', ''ósemdeset'', ''devétdeset''.
Erinevalt eesti, inglise või serbo-horvaatia keelest muutub ühikuid kombineerides sloveeni keeles nende järjekord, sarnaselt saksa keelele. Kõigepealt tulevad feminiinses käändes ühelised ja seejärel kümneline, mis on ühendatud sidesõnaga „ja“ - „''in''“ (kaksteist - ''dváindvájset''). Mõlemad osad säilitavad oma algse rõhu.
*'''100''' on sloveeni keeles ''stó'', kõik ülejäänud sajalised moodustatakse feminiinses käändes põhiharvudest, millele lisatakse ''-sto'': ''dvésto'', ''trísto'', ''štíristo'', ''pétsto'', ''šéststo'' jne.
Sarnaselt inglise keelega on sloveeni keeles kasutusel ka alternatiivsed vormid tuhandeliste ja sajaliste kombinatsioonidest (1100 „üksteist sada“/ ''eleven hundred'' (ingl k.) - ''enájststo''; 1200 – ''dvanájststo'' jne.)
Sajaliste, kümneliste ning üheliste ühendamine töötab sarnaselt eesti keelele, kõige ette käib feminiinses käändes sajaline ja eraldi sõnadena järgnevad kõik väiksemad ühikud: ''stó êna'' (101), ''stó dvé'' (102), ... ''stó desét'' (110), ''stó enájst'' (111) ... ''stó dvájset'' (120), ''stó ênaindvájset'' (121), ... ''devetsto devetindevetdeset'' (999)
*'''1000''' on sloveeni keeles ''tísoč'', mis käitub sarnaselt maskuliinse nimisõnaga, millel on olemas ka duaalne ja mitmuslik vorm. Tuhandeliste ja teiste numbrite kombineerimine käib sarnaselt sajalistega: ''tísoč êna'' (1001), ... ''tísoč stó'' (1100), ... ''pét tísoč pétsto pétinpétdeset'' (5555), ... ''devétsto devétindevétdeset tísoč devétsto devétindevétdeset'' (999,999).
<ref name="wiki_slo_numerals">[http://en.wikipedia.org/wiki/Slovene_numerals en.wikipedia.org Slovene Numerals]. Vaadatud 20.11.2013</ref>
==Grammatika==
Sloveenia keele eripärasteks omadusteks on '''[[duaal]]''' ehk kaksusele osutav grammatiline kategooria, '''kahe pearõhu''' olemasolu ja muutesüsteemi rohkus (sarnaselt teistele slaavi keeltele, eristatakse kuute käänet -'''nominatiiv''', '''genitiiv''', '''daativ''', '''akusatiiv''', '''lokatiiv''' ja '''instrumentaal''', mis sõltuvad omakorda sõna soost – '''feminiin''', '''maskuliin''', '''neutrum'''; arvust – '''ainsus''', '''duaal''', '''mitmus'''; ja elususest – '''elus''', '''eluta'''). Nimisõnad sloveeni keeles muutuvad vastavalt käänetele ja arvule. Omadussõnade ja enamus asesõnade puhul on oluline järgida ka soo muutusi. <ref name="wiki_slo_nouns">[http://en.wikipedia.org/wiki/Slovene_declension en.wikipedia.org Slovene declanation]. Vaadatud 20.11.2013</ref><ref name="wiki_slavic_inflection">[http://en.wikipedia.org/wiki/Inflection#Slavic_languages en.wikipedia.org Slavic Inflection]. Vaadatud 20.11.2013</ref> Kuigi sloveeni keele puhul on tegemist '''SVO''' keelega (alus-öeldis-sihtis sõnajärg lauses), on sõnade järjekord lausetes siiski vaba, olenedes tihti tunderõhust või stiilist.<ref name="wiki/Slovene"></ref>
===Nimisõna käänamine===
<ref name="wiki_slo_nouns"></ref>
Sloveeni keeles lõppevad '''meessoost nimisõnad''' üldjuhul konsonandiga. Need jagatakse kõvadeks ja pehmeteks o-tüvega nimisõnadeks. Ka vokaaliga lõppevad maskuliinsed nimisõnad käänduvad sama loogika alusel, kuid lisa vokaal tuleb juurde vaid nominatiivi ja akusatiivi ainsuse puhul. Meesoost sõnad, mis lõppevad a-ga, järgivad naissoost käändelõppude loogikat.
Lisaks esineb ebareeglipäraselt käänduvaid nimisõnu.
{| class="wikitable"
| rowspan="2" |
! colspan="3" | kõva tüvega sõnad
! colspan="3" | pehme tüvega sõnad
|-
! ainsus
! duaal
! mitmus
! ainus
! duaal
! mitmus
|-
! Nominatiiv
| korák || korák'''a''' || korák'''i'''
| stròj || strôj'''a''' || strôj'''i'''
|-
! Akusatiiv
| korák || korák'''a''' || korák'''e'''
| stròj || strôj'''a''' || strôj'''e'''
|-
! Genitiiv
| korák'''a''' || korák'''ov''' || korák'''ov'''
| strôj'''a''' || strôj'''ev''' || strôj'''ev'''
|-
! Daativ
| korák'''u''' || korák'''oma''' || korák'''om'''
| strôj'''u''' || strôj'''ema''' || strôj'''em'''
|-
! Lokatiiv
| korák'''u''' || korák'''ih''' || korák'''ih'''
| strôj'''u''' || strôj'''ih''' || strôj'''ih'''
|-
! Instrumentaal
| korák'''om''' || korák'''oma''' || korák'''i'''
| strôj'''em''' || strôj'''ema''' || strôj'''i'''
|}
'''Naissoost nimisõnade''' lõpp on üldjuhul '''-a''', ehk tegu on a-tüveliste nimisõnadega. Mõningad naissoost nimisõnad lõppevad ka konsonandiga, sellisel juhul on tegu i-tüveliste sõnadega. Esineb ka ebareglipäraselt käänduvaid feminiinseid nimisõnu.
{| class="wikitable"
|+ a-tüveliste nimisõnade käänamine:
|
! ainsus
! duaal
! mitmus
|-
! Nominatiiv
| líp'''a''' || líp'''i''' || líp'''e'''
|-
! Akusatiiv
| líp'''o''' || líp'''i''' || líp'''e'''
|-
! Genitiiv
| líp'''e''' || líp || líp
|-
! Daativ
| líp'''i''' || líp'''ama''' || líp'''am'''
|-
! Lokatiiv
| líp'''i''' || líp'''ah''' || líp'''ah'''
|-
! Instrumentaal
| líp'''o''' || líp'''ama''' || líp'''ami'''
|}
{| class="wikitable"
|+ i-tüveliste nimisõnade käänamine:
|
! ainsus
! duaal
! mitmus
|-
! Nominatiiv
| perút || perút'''i''' || perút'''i'''
|-
! Akusatiiv
| perút || perút'''i''' || perút'''i'''
|-
! Genitiiv
| perút'''i''' || perút'''i''' || perút'''i'''
|-
! Daativ
| perút'''i''' || perút'''ma''' || perút'''im'''
|-
! Lokatiiv
| perút'''i''' || perút'''ih''' || perút'''ih'''
|-
! Instrumentaal
| perút'''jo''' || perút'''ma''' || perút'''mi'''
|}
'''Neutrumi''' tähistajaks sõnalõpus on üldjuhul -o või -e. Sarnaselt meesoost sõnadele eristatakse ka siin kõvade tüvedega ja pehmete tüvede sõnu, mis käänduvad neutrum o-tüvelise käänamisreeglite järgi. Väike osa neutrum nimisõnu järgib ka neutrum n-tüveliste, neutrum s-tüveliste ja neutrum t-tüveliste käänamisreegleid. Nad käänduvad sarnaselt kõvadele o-tüvelistele sõnadele, kuid sisaldavad kõigis vormides va. nominatiivi ja akusatiivi ainsuses lisa infiksit (-en, -es, -et).
{| class="wikitable"
| rowspan="2" |
! colspan="3" | kõva tüvega sõnad
! colspan="3" | pehme tüvega sõnad
|-
! ainsus
! duaal
! mitmus
! ainsus
! duaal
! mitmus
|-
! Nominatiiv
| mést'''o''' || mést'''i''' || mést'''a'''
| líc'''e''' || líc'''i''' || líc'''a'''
|-
! Akusatiiv
| mést'''o''' || mést'''i''' || mést'''a'''
| líc'''e''' || líc'''i''' || líc'''a'''
|-
! Genitiiv
| mést'''a''' || mést || mést
| líc'''a''' || líc || líc
|-
! Daativ
| mést'''u''' || mést'''oma''' || mést'''om'''
| líc'''u''' || líc'''ema''' || líc'''em'''
|-
! Lokatiiv
| mést'''u''' || mést'''ih''' || mést'''ih'''
| líc'''u''' || líc'''ih''' || líc'''ih'''
|-
! Instrumentaal
| mést'''om''' || mést'''oma''' || mést'''i'''
| líc'''em''' || líc'''ema''' || líc'''i'''
|}
==Sloveeni keelseid väljendeid==
„Zelo smo uživali na obisku v Sloveniji.“ - Me nautisime väga oma reisi Sloveeniasse. <ref name="slo_phrases">[http://lit.ijs.si/slovene.html Slovene phrases]. Vaadatud 20.11.2013</ref>
Tere - ''Živjo / Zdravo''
Kuidas sul läheb? - ''Kako si? / Kako ste?''
Tänan küsimast, hästi - ''Hvala, dobro''
Mis su nimi on? - ''Kako ti je ime?'' (mitteametlik) / ''Kako Vam je ime?'' (viisakusvorm)
Minu nimi on___. / Ma olen___. - ''Ime mi je ___. /Jaz sem ___.''
Meeldiv tutvuda. - ''Lepo, da sva se spoznala.''
Palun - ''Prosim''
Tänan - ''Hvala''
Tänan väga - ''Hvala lepa''
Võta heaks / Pole tänu väärt - ''Prosim / Ni za kaj''
Jah – ''ja / Da''
Ei - ''Ne''
Tänan, ei - ''Ne, hvala''
Vabandage! (möödumiseks) - ''Samo malo, prosim.''
Vabandage (pöördumine) - ''Oprostite''
Mul on kahju. - ''Oprostite.''
Tere päevast! - ''Dober dan!''
Tere hommikust! - ''Dobro jutro!''
Tere õhtust! - ''Dober večer!''
Head ööd! - ''Lahko noč!''
Nägemist! – ''Nasvidenje!''
Kohtumiseni! - ''Živijo!''
Kas te räägite inglise keelt? - ''Govorite angleško?''
Ma ei saa aru. - ''Ne razumem.''
Saan aru. - ''Razumem.''
Kus on tualett? - ''Kje je stranišče?''
<ref name="wikitravel_slo"></ref>
== Viited ==
{{Viited}}
==Vaata ka==
37. rida ⟶ 418. rida:
{{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}}
[[Kategooria:
[[Kategooria:Sloveenia|Keel]]
| |||