Redaktsioon: 21. märts 2013, kell 23:17 redigeeri Jaanus.kalde (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2392 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. november 2013, kell 03:28 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib astronoomia mõistest; ~~rühmateooriasse kuuluva~~matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[Graafi orbiit]]; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit [[Jõhvi JK Orbiit]].}} [[Pilt:Orbital motion.gif\|pisi\|200px\|Maa orbiidil oleval satelliidil on tangentsiaalne [[kiirus]] ja sissepoole [[kiirendus]].]] 6. rida: Näiteks võib keha tiirelda ümber [[Galaktika]] keskme või [[Maa (planeet)\|Maa]] ja [[Kuu]] ühise raskuskeskme. [[Kahe keha probleem]]ile vastaval juhul on orbiit [[ringjoon]] või [[ellips]], muudel juhtudel orbiidid ei sulgu, vaid moodustavad spiraalitaolisi keerde. Kolmandate kehade mõju orbiidi kujunemisele saab enamasti määrata nende põhjustatud [[häiritus\|häiritusega]]. Orbiiti [[geomeetria\|geomeetriliselt]] iseloomustavad suurusi - peatelge, [[ekstsentrilisus]]t, [[~~inkalnatsioon~~orbiidi kalle\|kallet]], sõlmi ja [[apsiid (astronoomia)\|apsiid]]e - nimetatakse orbiidi elementideks. Tehiskehade orbiite uurib [[astrodünaamika]], looduslike taevakehade omi uurivad [[taevamehaanika]] ja [[stellaardünaamika]]. 24. rida: {{vaata\|Geostatsionaarne satelliit}} '''[[Geostatsionaarne orbiit]]''' on 35 786 km kõrgusel asuv 0° [[~~inklinatsioon~~orbiidi kalle\|kalde]]~~iga~~ga orbiit, millel asuvad tehiskaaslased on Maalt vaadates alati sama koha peal. Satelliidid on ekvaatori kohal ja nende tiirlemisperioodiks on ~24 tundi. Geostatsionaarne orbiit on kasulik, sest seal olevate tehiskaaslastega side pidamiseks ei pea antenni suunda muutma. Orbiiti kasutataks [[satelliittelevisioon]]i edastamiseks ja [[satelliitside]]ks. ===Keskmised orbiidid===

Orbiit: erinevus redaktsioonide vahel