Erinevus lehekülje "Monosahhariidid" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
{{toimeta}}
'''Monosahhariidid''' ehk '''lihtsuhkrud''' ehk '''monoosid''' on [[orgaaniline ühend|orgaaniliste ühendite]] [[aineklass|klass]]. Kõigil monosahhariidide [[molekul]]idel on vähemalt kolmest [[süsinik]]u[[aatom]]ist koosnev skelett (tavaliselt hargnemata ahel) ning neis on [[karbonüülrühm]] ja vähemalt üks [[hüdroksüülrühm]] (tavaliselt mitu).
 
Monosahhariidid on lihtsaimad [[sahhariidid]] ja kõigi teiste sahhariidide ehituskivid: nad võivad ühineda [[disahhariidid]]eks, [[oligosahhariidid]]eks või [[polüsahhariidid]]eks.
 
Monosahhariidid on [[mitmealuselised alkoholid|mitmealuseliste alkoholide [[osaline oksüdatsioon|osalise oksüdatsiooni]] [[saadus]]ed.
 
Monosahhariidid [[glükoos]], [[fruktoos]] ja [[galaktoos]] on [[ainevahetus]]es tähtsaimad [[suhkrud]]. Nad on [[energiakandja]]d ja rakkude ehituskivid.
'''Monosahhariidid '''koosnevad ühest suhkrust ja on tavaliselt värvitud, vees lahustuvad kristallilised ained. Monosahhariidi põhivalem on CH2O.
 
'''Monosahhariidid '''koosnevad ühest suhkrust ja on tavaliselt värvitud, vees lahustuvad kristallilised ained. Monosahhariidi põhivalem on CH2O.
Monosahhariid on lihtsaim [[Süsivesinikud|süsivesinik]]. Monosahhariidi [[molekul]]is on üks [[karbonüülrühm]] ja mitu [[hüdroksüülrühm|hüdroksüülrühma]]. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata. Sahhariidi nimetuse tunnus on lõpp ''-oos''.
 
==Monosahhariidide klassifikatsioon==