Kommunikatiivne keeleõpe: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Kommunikatiivne keeleõpe''' on meetod, mis võeti maailmas laialdaselt kasutusele 1960. aastatel. Selle kasutamise peamiseks eesmärgiks on suhtluspädevuse saavutamine. Ko...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 19. november 2013, kell 23:56
Kommunikatiivne keeleõpe on meetod, mis võeti maailmas laialdaselt kasutusele 1960. aastatel. Selle kasutamise peamiseks eesmärgiks on suhtluspädevuse saavutamine. Kommunikatiivse keeleõppe kaudu arendatakse võrdselt kõiki keele osaoskusi – nii lugemis-, kuulamis-, kirjutamis- kui ka kõnelemisoskust.[1]
Kommunikatiivse keeleõppe metoodikas on väga tähtis kasutada niisuguseid materjale ja ülesandeid, millega õppijad puutuvad kokku igapäevaelus.[2]
Kommunikatiivse õppe tunnused
Kommunikatiivse õppe viis põhijoont:
1) peamine rõhuasetus on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel;
2) õpetuses kasutatakse autentseid tekste;
3) õppija tähelepanu juhitakse mitte ainult keelele, vaid ka õppimisele kui protsessile;
4) keeleõppe rikastamiseks kasutatakse õppija isiklikke kogemusi;
5) õpitut püütakse seostada keele kasutamisega ka väljaspool keeletundi.[3]
Vaata ka
Viited
- Krall, I., Sõrmus, E., Toomsalu, M. 1997. Kommunikatiivse keeleõppe lühikursus. Tallinn.
- Saarsoo, K., Sõrmus, E. 2008. Kuidas õpetada erialakeelt. Metoodika käsiraamat. Tallinn.
- Brown, D. H. 1994. Teaching by Principles. An Interactive Approach to Language Pedagogy. Prentice Hall Regents.