Kestust näitav määrus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Kveerus (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Kestust näitav määrus''' on ajamäärus, mis näitab tegevuse ajalist kestust.
{{vikinda}}
==Eesti keel==
'''Kestust näitavad määrused''' vastavad küsimustele '''''kui kaua?''''', '''''kui pika ajaga?''''', '''''kui pika aja vältel?''''', '''''kui kauaks?''''' ning on [[tegusõna vabad laiendid]]. Tegusõna vaba laiend väljendab tavaliselt lauses sündmuse kohta, aega või asjaolusid. Näiteks lauses ''Jüri käis laupäeval pargis jooksmas'' on tegusõna vabad laiendid ''laupäeval'' - ajamäärus ja ''pargis'' - kohamäärus.
 
''Mari magas öösel'' '''''kaheksa tundi'''''. ''Tiit käis'' '''''poole tunniga''''' ''poes''. ''Mart mängib'' '''''päevad läbi''''' ''arvutimänge''. ''Liisa jäi vanaema juurde'' '''''kaheks tunniks'''''.
8. rida ⟶ 9. rida:
Kestust näitav määrus jaguneb kolmeks:
 
==Küsimusele ''kui kaua?'' vastav määrus==
Määrus, mis vastab küsimusele '''''kui kaua?''''', näitab tegevuse kestust.
 
''Ta seisis järjekorras'' '''''pool tundi'''''. ''Kontsert kestis'' '''''kaks tundi'''''. ''Anna on'' '''''päev otsa''''' ''lugenud''. ''Te olete'' '''''kõik need aastad''''' ''mulle valetanud''. '''''Esimene õhtu''''' ''kulus teemasse sisse elamiseks''. ''Vanaema rohis'' '''''hommikust õhtuni'''''.
 
==Küsimusele ''kui pika ajaga?'' vastav määrus==
Määrus, mis vastab küsimusele '''''kui pika ajaga?''''', näitab sündmuse lõpulejõudmiseks kuluvat aega.
 
''Liisi sai kirjandi'' '''''kolme tunniga''''' ''valmis''. '''''Poole päevaga''''' ''saime lilled istutatud''. ''Mart jõudis Tartust'' '''''kahe tunniga''''' ''Tallinnasse''. '''''Esimese semestriga''''' ''elab värske tudeng ülikooliellu sisse''.
 
==Küsimusele ''kui kauaks?'' vastav määrus==
Määrus, mis vastab küsimusele '''''kui kauaks?''''', näitab sündmuse tagajärje kestust.