Alaska: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
61. rida:
| align=center | 4
| [[Sitka]]
| align=right | 8 8818881
|-
| align=center | 5
| [[Ketchikan]]
| align=right | 8 0508050
|-
| align=center | 6
| [[Wasilla]]
| align=right | 7 8317831
|-
| align=center | 7
| [[Kenai]]
| align=right | 7 1007100
|-
| align=center | 8
| [[Kodiak]]
| align=right | 6 1306130
|-
| align=center | 9
| [[Bethel (Alaska)|Bethel]]
| align=right | 6 0806080
|-
| align=center | 10
| [[Palmer]]
| align=right | 5 9375937
|}
 
95. rida:
[[Sitka]], mis kandis [[1804]]–[[1867|67]] Uus-Arhangelski nime ja asub [[Baranofi saar]]el [[Alexandri saarestik]]us, sai Vene Ameerika pealinnaks ning jäi pealinnaks ka pärast koloonia minekut Ameerika Ühendriikide võimu alla. Venelased ei jõudnud kunagi Alaska täieliku asustamiseni ning koloonia ei jõudnudki kasumisse. USA riigisekretär [[William H. Seward]] juhtis 1867. aastal Alaska ostuläbirääkimisi, mille tulemusena ostis USA [[30. märts]]il [[1867]] 7,2 miljoni USA dollari eest (ligikaudu 113 miljonit tänapäeva dollarit), hinnaga umbes 4,74 dollarit ruutkilomeetri kohta.
 
Algselt valitses Alaskat suhteliselt lõdvalt sõjavägi. Ostetud maa-ala administreerimises toimus mitmesuguseid muutusi. 1884 sai sellest mitteametlikult Ameerika Ühendriikide osa, [[11. mai]]l [[1912]] organiseeritud territoorium (millega seoses viidi pealinn [[Juneau]]'sse) ning [[3. jaanuajaanuar]]rilil [[1959]] kuulutati Alaska USA 49. osariigiks.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal keskendus Aleuudi saarte kampaania kolmele Välis-Aleuudi saarele ([[Attu saar|Attu]], [[Agattu saar|Agattu]] ja [[Kiska saar|Kiska]]), mida [[Jaapan]]i väed okupeerisid juunist [[1942]] augustini [[1943]]. [[Unalaska]] ehk Dutch Harbor muutus USA tähtsaks õhu- ja mereväebaasiks.
139. rida:
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]]
[[Kategooria:Alaska| Alaska]]