Selline diferentsiaalne võrrand on klassikaline võrrand laetud osakese liikumise kirjeldamiseks. Koos osakese algoleku tingimustega määrab see täielikult osakese liikumise ruumis ja ajas sõltuvalt m/Q suhtest. Seepärast on mass-spektromeetrid tegelikult massi ja laengu spektromeetrid.
On palju erinevat tüüpi analüsaatoreid, mis kasutavad [[staatika|staatilisi]] ja [[dünaamika|dünaamilisi]] elektri- ja magnetvälju, aga kõik nad töötavad ülaltoodud seaduste järgi. Igal analüsaatoril on oma eelised ja puudused. Paljudel mass-spektromeetridelspektromeetritel on kaks või rohkematrohkem analüsaatorit (''Tandem mass spectrometry'' (MS/MS)).
On mitu olulist analüsaatorite karakteristikut.
58. rida:
===Detekteerimine===
Lõppelemendiks on mass-spektromeetris [[detektor]]. Detektor registreerib kas indutseeritud laengu või [[elektrivool|vool]]u, mis ilmuvad, kui ioonid liiguvad mööda detektori pinda või põrkavad vastu seda. SkaneerimisinstrumendisMassispekter (loendatud osakeste funktsioonina, mis sõltub m/Q–st) saadakse skaneerimisinstrumendis signaalist, mis on saadud detektoris uuringu käigus, ning teadmisest, kus praegu skaneerimine toimub (st. mis m/Q detektor parajasti detekteerib), saadakse mass-spektri (loendatud osakeste funktsioonina, mis sõltub m/Q–st).
Tüüpiliselt kasutatakse mingisugust [[elektronkordisti]]t, kuigi teised detektorid nagu [[Faradey’Faradey silindrid]] ja [[ioon-footon detektorid]] on ka kasutusel. Kuna analüsaatorist lahkuvate osakeste arv on tavaliselt suhteliselt väike, on tihti vajalik [[signaali võimendamine]]. Selleks kasutatakse kaasaegsetes instrumentides [[Mikrokanaplaadid|Mikrokanalplaatemikrokanalplaate]]<ref>{{cite journal|author = F. Dubois, R. Knochenmuss, R. Zenobi, A. Brunelle, C. Deprun and Y. L. Beyec|title = A comparison between ion-to-photon and microchannel plate detectors|year = 1999|journal = [[Rapid Communications in Mass Spectrometry]]|volume = 13|issue = 9|pages = 786–791|doi = 10.1002/(SICI)1097-0231(19990515)13:9<786::AID-RCM566>3.0.CO;2-3}}</ref>. Nii ka mass-spektromeetrites: detektorid koosnevad kahest plaadist, mis asetsevad analüsaatori lõksupiirkonnas ja kust ioonid saavad lähedalt liikudamööduda, kui nad võnguvad. Detektori läbimisel ioonid ei tekita otsest elektrivoolu, kuid tekitavad väikest vahelduvvoolu elektroodide vahel olevas vooluringis. Kasutatakse ka teisi detektoreid.<ref>{{cite journal|author = M. A. Park, J. H. Callahan and A. Vertes|title = An inductive detector for time-of-flight mass spectrometry|year = 1994|journal = [[Rapid Communications in Mass Spectrometry]]|volume = 8|issue = 4|pages = 317–322|doi = 10.1002/rcm.1290080407}}</ref>
