Eesti taru: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti taru oli algselt kolmest küljest soojustatud. Sinna mahtus 12 pesaraami. Veel oli sellel tarul raamide ja katuse vahel kõrge krae, mille tõttu oli arvestatud et sinna pannakse 12-raamiline täismagasini korpus peale, meenutas sellega [[korpustaru]]. Katus oli viilkatus (mõlemat külge mööda jookseb vesi maha. Seda taru nimetati [[Tartu taru]]ks.
===Raamimõõdud===
Taru raami sisemõõdud olid 400x250 mm ja seda kasutati pöhiliselt 1907-1928, siis töötati välja eesti taru, mida kasutatakse siiani. Aluseks võeti raamimõõt mida kasutati Tartu tarus.
 
===Erinevused===
Muudeti ka taru seinu. Tartu tarul oli kolm soojustatud seina kuid eesti tarul jäeti kaks soojustatud seina (esi- ja tagasein). Tänu ühe soojustatud otsaseina kaotamisele mahub tarusse nüüd 16 pesaraami. Veel muudeti katust, lamp katuseks. Seda oli lihtsam ehitada. Ka muudeti raamide peal olevat kraed. Tänu sellele on taruga lihtsam töötada. Kuna krae on madalam, tehti poole raami suurused magasiniraamid. Sellist kraed nimetatakse pooleraamiliseks magasiniks. Edaspidi tehti 16 raamilise sellest laiem variant kuhu mahub 22 raami. Sellega sai temast [[lamavtaru]].
Anonüümne kasutaja