Paadrema Püha Kolmainu kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
Ajaloolisel [[Läänemaa]]l [[Varbla kihelkond|Varbla kihelkonnas]] asutati Paadrema(a) õigeusu kogudus 1884. aastal. Sealkandi inimesed olid õigeusu kirikuga liitunud juba 1883. aastal, mil kirikuvahetusliikumine Lihulas alguse sai. Algul peeti teenistusi taludes, 1885. aastal valmis kool-palvemaja.
 
Esimesed preestrid olid eestlased [[Aleksander Tamm (preester)|Aleksander Tamm]] (1884–1887) ja [[Nikolai (Leisman)|Nikolai Leisman]] (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku võidmas Uruste preester [[Dionissi Tamm]] ja Kalli preester [[Stefan Bežanitski]], kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase.
 
1887. aastal võõrandati kiriku ehitamiseks Paadremaa mõisalt maavaldus (enne olid sakslastest mõisnikud ja pastorid igati kiriku ehitamise vastu võidelnud) ja ehitati kellatorni, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik (arhitekt K. Nyman). Ehitajateks olid meistrid [[Muhu]] saarelt ja töödejuhatajaks oli [[Feodor Revka]]. Koos kirikuga valminud kihelkonnakooli kivimaja võõrandati koguduselt 1918. aastal ja seal avati riiklik algkool. Liikmeid oli koguduses 1890. aastal 983 ja 1913. aastal 1538. Aastal 1922 oli Paadremaa valla elanikest 35% õigeusku. 1939. aastal oli koguduses 925 liiget ja 1970. aastal 81 annetajaliiget. Aastatel [[1963]]–[[1989]] oli preestriks [[Mihail Tapp]] (1904–1990; aastatel 1963–1978 oli ta kogudust hooldav preestriks).