Senffi trepid: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Nad on nime saanud [[Tartu ülikooli joonistuskool]]i esimese õpetaja, kunstnik [[Carl August Senff]]i järgi, kelle maja asus samas mäenõlval [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi]]ja Struve tänava nurgal. Tema järgi nimetati ka Liivamäge Senffi mäeks või Senffi kõrgendikuks. Senff lasi sellesse kohta ehitada esimesed trepid, hõlbustamaks Tiigi tänavalt tulijate ligipääsu ülikoolile ja [[Tartu toomkirik|Toomkirik]]us paiknevale raamatukogule, kuna enne treppe oli sel kohal järsk tee, mis jätkas [[Pikk Liivamäe tänav]]at (''Die lange Sandberg Gasse''). 1830. aastal kirjeldati Senffi mäe teed (''Senffsche Bergweg'') kui väga järsku ja ainult erakordselt vagurate hobustega sõidetavat.<ref name="Sootak">Varje Sootak [http://www.ajakiri.ut.ee/800793 Mitte ainult Senffi trepid...] UT, 10.05.2010</ref><ref name="õiend" />
 
19. sajandi teisel poolel olid trepid osa [[Tähe tänav]]a jätkust. Tänav korraldati põhjalikult ümber 1870. aastatel. Esialgne plaan oli ehitada sinna jalakäijatele käsipuudega kivitrepp. Eelarve koostas ehitusmeister C.[[Conrad Robert von Sengbusch]], ülikooli rektor Meikov[[Ottomar Meykow]] eraldas linna toetuseks <ref name="õiend" />
 
Varaseimad vaated treppidele pärinevad ajast paar aastat pärast ehitise valmimist, kui istutatud puud olid veel väikesed<ref name="õiend">M. Eimre ja S. Saarep "[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5930 Ajalooline õiend Senffi treppide kohta]" Tallinn: ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1987 (käsikiri avaldatud kultuurimälestiste riiklikus registris)</ref>. 2010. aastal meenutas Varje Sootak, et veel mõnikümmend aastat varem olid trepi kõrval Senffi-aegsed sirelid<ref name="Sootak" />.
6819

muudatust