Vikipeedia

Aktsiabörs: erinevus redaktsioonide vahel

Aktsiabörs (muuda)

Redaktsioon: 13. november 2013, kell 19:03

Eemaldatud 2428 baiti ,  8 aasta eest
Kustutasin sektsiooni Väärtpaber ja asendasin selle lingiga vastavale lehele
PResümee puudub
(Kustutasin sektsiooni Väärtpaber ja asendasin selle lingiga vastavale lehele)
'''Aktsiabörs''' ehk '''[[väärtpaber|väärtpaberibörs]]''' ehk '''fondibörs''' või lihtsalt '''börs''' on [[institutsioon]], mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Antud juhul on tegemist konkreetselt aktsiabörsiga, seega on kaubaks aktsia. Kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, valuutavahetamise kokkulepped jne.
 
Selleks, et noteerida aktsiat avalikul börsil, peavad olema täidetud selle börsi poolt seatud nõuded. Nende täitmist kontrollitakse nii enne noteerimist kui ka jooksvalt ajal, mil aktsia on noteeritud. Seega saab noteerida ainult aktsiat, mis vastab nõuetele praegu ja ka tulevikus. Aktsia noteerimist nimetatakse ka IPO, mis tuleneb ingliskeelsest väljendist ''Initial Public Offering''. Eesti keeles kasutatakse ka väljendeid aktsiate avalik esmaemissioon ja aktsiate (esmane) avalik pakkumine. Aktsia on oma olemuselt n-ö aegumatu finantsinstrument. See tähendab, et erinevalt tuletisinstrumentidest puudub aktsia noteerimisel lõppkuupäev (''expiration date''). Aktsiaga kauplemine lõppeb ainult juhul, kui noteerimine lõpetatakse (''delisting''), mis võib juhtuda mitmetel põhjustel, nagu pankrott, äriühingute ühinemine, äriühingu ülevõtmine või turu nõudmistele mittevastamine.
==Seadused ja regulatsioon==
Aktsiabörsid on tavaliselt reguleeritud mitmel tasandil. Järelevalveorganid kehtestavad aktsiabörssidel esitatavad nõuded ja jälgivad nende täitmist. Rikkumised toovad kaasa suured trahvid. USA riiklik järelevalveorgan on SEC (''Securities and Exchange Commission''). Eestis on selleks Finantsinspektsioon. Viimase aja üheks olulisemaks probleemiks on kujunenud siseinfot omavad kauplejad, kes ostavad või müüvad aktsiaid enne info avalikustamist. Iseenesest mis tahes info, sh siseinfo omamine on täiesti seaduslik. Seadusevastane on kasutada seda infot aktsiate või tuletisinstrumentide (optsioonide ja aktsiafutuuride) ostuks või müügiks. Selline reegel on iseloomulik just aktsiabörsile. Näiteks kui investor teab, et Apple Computer tuleb välja uue tootega, kuid seda informatsiooni pole avalikustatud, siis ei tohi ta seda kasutada Apple’i aktsiate ostu- või müügitehingute tegemiseks, sõltumata sellest, kas ta juba omab neid aktsiad või mitte. Samas näiteks kui investor teab, et sel aastal jääb maisisaak kehvaks, siis selle põhjal on täiesti seaduslik kaubelda maisi tulevikulepingutega.
 
== Väärtpaberid ==
'''[[Väärtpaber]]id on''':▼
* [[aktsia]];
**Lihtaktsia on [[aktsia]], mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik.
**Eelisaktsia on aktsia, mille puhul on [[dividend]]i suurus investori jaoks teada, kuid ei anna [[hääleõigus]]t ettevõtte tegevuse üle otsustamisel.
* [[võlakiri]], vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav [[võlakohustus]];
* [[märkimisõigus]] või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada väärtpabereid;
* [[investeerimisfond]]i osak;
* [[tuletisväärtpaber]];
* kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus
 
Üldjuhul tehakse börsil portfelliinvesteeringud, mis on investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita. Investeerimisportfelli puhul jälgitakse sellese paigutatud varade jaotust, et vähendada riski. Näiteks investeerimine võlakirjadesse (mõnikord nimetatud ka kui "veksel") on riskivabam, kuna ta on fikseeritud tuluga väärtpaber ja erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada. Kupongimäär (''Coupon Rate'') on nominaalmäär, mis kehtestab nimiväärtuse alusel makstava intressi suuruse. Võlakirju, millelt intresse ei maksta, nimetatakse kupongideta võlakirjadeks ja nendest saadav kasum moodustub nimiväärtuse allahindamisel.
 
Valitsuse võlakirjad (''treasuries'') garanteerib tavaliselt need välja andnud riigi valitsus ja need jaotatakse kehtivusaja järgi:
* Lühiajalised (''treasury bills''), mille tähtaeg on kuni 1 aasta.
* Keskmise pikkusega (''treasury notes''), mille tähtaeg on kuni 7 aastat.
* Pikaajalised (''treasury bonds''), mille tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju.
 
Ettevõtete võlakirjad (''corporate bonds'') on tavaliselt kõrgema intressiga, kui valitsuse võlakirjad. Ettevõtte võlakirjad jagunevad:
 
* Kommertspaber (''commercial paper e. CP'').
* Konverteeritav võlakiri (''convertible bond'').
* Tagasikutsutav võlakiri (''callable bond'').
* Hüpoteekvõlakiri (''mortgage bond'').
 
Börsidel saab kaubelda ka [[optsioon]]ide ja [[futuur]]idega.
 
Investeerida saab ka [[Indeksid|indeksitesse]]. Tavaliselt investeeritakse indeksit jälgivasse lepingulisse fondi, kuid on ka võimalus investeerida ka indeksit jälgivatesse aktsiatesse.
 
== Vaata ka ==
▲'''* [[Väärtpaber]]id on''':
* [[Euroopa börside loend]]
* [[Energiabörs]] ehk energiaturg (inglise keeles ''Energy Exchange'')
Iraud
17

muudatust

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/3773646"