Erinevus lehekülje "Väärtpaber" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1714 baiti ,  8 aasta eest
: lõpetasin peamiste kategooriate loetelu ja formateerimise
(: lõpetasin peamiste kategooriate loetelu ja formateerimise)
 
Tuntuimad väärtpaberi kategooriad on järgnevad:
* aktsiad, mis jagunevad omakorda erinevatesse kategooriatesse:
** Lihtaktsia (''common share'') on aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte juhatuse valimisel ning millele makstakse dividendi.;
 
** Eelisaktsia (''preferred share'') on aktsia, mille puhul on dividendi suurus määratud, kuid ei anna hääleõigust juhatuse valimisel.;
** Lihtaktsia on aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte juhatuse valimisel ning millele makstakse dividendi.
* võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus;
** Eelisaktsia on aktsia, mille puhul on dividendi suurus määratud, kuid ei anna hääleõigust juhatuse valimisel.
* aktsiate märkimisõigus;
võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus;
* investeerimisfondi osak;
märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada väärtpabereid;
* tuletisväärtpaber (''derivative'') nagu näiteks optsioonid:
investeerimisfondi osak;
* tulevikulepingud ehk futuurid (''futures'').
tuletisväärtpaber;
kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus
 
Üldjuhul tehakse börsil portfelliinvesteeringud, mis on investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita. Investeerimisportfelli puhul jälgitakse sellese paigutatud varade jaotust, et vähendada riski. Näiteks investeerimine võlakirjadesse (mõnikord nimetatud ka kui "veksel") on riskivabam, kuna ta on fikseeritud tuluga väärtpaber ja erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada. Kupongimäär (Coupon Rate) on nominaalmäär, mis kehtestab nimiväärtuse alusel makstava intressi suuruse. Võlakirju, millelt intresse ei maksta, nimetatakse kupongideta võlakirjadeks ja nendest saadav kasum moodustub nimiväärtuse allahindamisel.
 
Valitsuse võlakirjad (treasuries) garanteerib tavaliselt need välja andnud riigi valitsus ja need jaotatakse kehtivusaja järgi:
Lühiajalised (treasury bills), mille tähtaeg on kuni 1 aasta.
Keskmise pikkusega (treasury notes), mille tähtaeg on kuni 7 aastat.
Pikaajalised (treasury bonds), mille tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju.
 
Ettevõtete võlakirjad (corporate bonds) on tavaliselt kõrgema intressiga, kui valitsuse võlakirjad. Ettevõtte võlakirjad jagunevad:
 
Kommertspaber (commercial paper e. CP).
Konverteeritav võlakiri (convertible bond).
Tagasikutsutav võlakiri (callable bond).
Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond).
 
Börsidel saab kaubelda ka optsioonide ja futuuridega.
 
Investeerida saab ka indeksitesse. Tavaliselt investeeritakse indeksit jälgivasse lepingulisse fondi, kuid on ka võimalus investeerida ka indeksit jälgivatesse aktsiatesse
17

muudatust