Erinevus lehekülje "Vabadusrist" redaktsioonide vahel

vikindust ja termin eristatud
(vikindust ja termin eristatud)
{{toimeta|kuup=aprill 2006}}
 
:''VR on suunatud siia.; Soome ettevõtte kohta vaata [[VR (Soome)]].''
----
 
[[Pilt:Eesti Vabadusrist.jpg|thumb|Eesti Vabadusrist]]
'''Vabadusrist''' (algne ametlik nimetus ''Vabaduse Rist''; lühend ''VR'') on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] autasu, mis asutati [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval [[24. veebruar]]il [[1919]] iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200563&img=era0031_001_0000013_00100_t.jpg&tbn=1&pgn=5&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=aaabfd7dc52366dd11e6bc0367941ccc</ref>.
Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks.
 
Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka [[tasuta maa]] ning [[õppursõdur]]itel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle [[kavaler]]ile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest [[Vabadussõda|Vabadussõja]]s. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. [[1. detsembri mäss|1. detsembri kommunistliku mässukatse]] mahasurumise eest. [[Hannes Walter]]i artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabadussõja jooksul Eesti sõjaväest Vabadusristi keskmiselt üks viiekümnest sõdurist, üliõpilastest iga kolmas ja õpilastest iga kaheksas. Umbes 2000 Eesti kodanikele annetatud Vabadusristist said kooliõpilased 600 ning üliõpilased 150 autasu.<ref>Walter, Hannes. Põlvkonnad vabadusvõitluses. Looming VIII 1990. lk 1093.</ref>
 
1919. aasta Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra jõustudes muutus Vabadusristi III liigi annetamine eraisikuile ebaseaduslikuks, kuigi seda jätkati. Vabadusristi väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega [[19. juuni]]l [[1925]]. Tekkinud olukord, kus puudus võimalus annetada Eesti Vabariigi nimel riiklikke teenetemärke, tekitas piinlikke momente rahvusvahelises suhtlemises. Tekkinud lünga täitsid poolriiklikud [[Kotkaristi teenetemärk]] ja [[Eesti Punase Risti teenetemärk]]. Alles 1. jaanuaril 1938 kehtima hakanud uus Eesti Vabariigi Põhiseadus seadustas riiklike teenetemärkide andmise. 1938. aasta Riigikaitse sõjaaegse korralduse seaduse järgi võis Sõjavägede Ülemjuhataja sõja ajal annetada Vabadusristi kõigi liikide kolmandat järku (§ 21, p. 8).