Aktsiabörs: erinevus redaktsioonide vahel

[[Investeering]]ud võivad [[investor]]ile pakkuda erinevat [[tulu]]. Näiteks tulu kapitali kasvult, dividendi või intressitulu. Kuid tulu saamine on alati seotud riskimisega ja tulu asemel võib investeering hoopis kuluks ostuda.

 

Aktsiabörsid on tavaliselt reguleeritud mitmel tasandil. Järelevalveorganid kehtestavad aktsiabörssidel esitatavad nõuded ja jälgivad nende täitmist. Rikkumised toovad kaasa suured trahvid. USA riiklik järelevalveorgan on SEC (''Securities and Exchange Commission''). Eestis on selleks Finantsinspektsioon. Viimase aja üheks olulisemaks probleemiks on kujunenud siseinfot omavad kauplejad, kes ostavad või müüvad aktsiaid enne info avalikustamist. Iseenesest mis tahes info, sh siseinfo omamine on täiesti seaduslik. Seadusevastane on kasutada seda infot aktsiate või tuletisinstrumentide (optsioonide ja aktsiafutuuride) ostuks või müügiks. Selline reegel on iseloomulik just aktsiabörsile. Näiteks kui investor teab, et Apple Computer tuleb välja uue tootega, kuid seda informatsiooni pole avalikustatud, siis ei tohi ta seda kasutada Apple’i aktsiate ostu- või müügitehingute tegemiseks, sõltumata sellest, kas ta juba omab neid aktsiad või mitte. Samas näiteks kui investor teab, et sel aastal jääb maisisaak kehvaks, siis selle põhjal on täiesti seaduslik kaubelda maisi tulevikulepingutega.