Aktsiabörs: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Muutsin sissejuhatava osa. Siin esines selgeid eksimusi ja ebatäpsusi ning puudus aktsiabörsi põhiolemuse kirjeldus |
|||
1. rida:
'''Aktsiabörs''' ehk '''väärtpaberibörs''' ehk '''fondibörs''' või lihtsalt '''börs''' on [[institutsioon]], mis
Selleks, et noteerida aktsiat avalikul börsil, peavad olema täidetud selle börsi poolt seatud nõuded. Nende täitmist kontrollitakse nii enne noteerimist kui ka jooksvalt ajal, mil aktsia on noteeritud. Seega saab noteerida ainult aktsiat, mis vastab nõuetele praegu ja ka tulevikus. Aktsia noteerimist nimetatakse ka IPO, mis tuleneb ingliskeelsest väljendist ''Initial Public Offering''. Eesti keeles kasutatakse ka väljendeid aktsiate avalik esmaemissioon ja aktsiate (esmane) avalik pakkumine. Aktsia on oma olemuselt n-ö aegumatu finantsinstrument. See tähendab, et erinevalt tuletisinstrumentidest puudub aktsia noteerimisel lõppkuupäev (''expiration date''). Aktsiaga kauplemine lõppeb ainult juhul, kui noteerimine lõpetatakse (''delisting''), mis võib juhtuda mitmetel põhjustel, nagu pankrott, äriühingute ühinemine, äriühingu ülevõtmine või turu nõudmistele mittevastamine.
Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- (''Buy'') ja müügi- (''Sell) ''korraldusi.
== Börsil osalejad ==
| |||