Redaktsioon: 12. november 2013, kell 21:46 redigeeri 217.71.47.23 (arutelu) →‎Niilus Egiptuses Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. november 2013, kell 22:12 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 930 muudatust P Tühistati kasutaja 217.71.47.23 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Taivo. Uuem muudatus →
8. rida: [[Pilt:Egypt Nil.jpg\|thumb\|Niilus Egiptuses]] [[Pilt:Nile composite NASA.jpg\|thumb\|Ülesvõte [[satelliit\|satelliidilt]]]] Niiluse ülemjooksul on ~~vähe~~palju [[juga]]sid ja [[kärestik]]ke, osa neist on paisutamisega (15 ~~väikest~~suurt [[pais]]u) üle ujutatud. Sudaanis voolab Niilus suures tugevasti soostunud nõos ([[Sudd~~\|Sudaan~~]]). Sinise Niiluse suudme ja Aswāni vahel on 6 ~~jõge~~[[kärestik]]ku ehk katarakti (neist 2 on [[Nasseri järv\|Nasseri veehoidlast]] üle ujutatud), edasi kuni suudmeni on jõe vool aeglane. Niilus on Egiptuse ainus pidevalt voolav jõgi. [[Vahemeri\|Vahemerre]] suubudes moodustub suur [[delta]] (24 000 km²). Peamised suudmeharud on Rosette ja Damietta ([[Dumyāţ]]). [[Etioopia mägismaa]] suvised [[mussoonvihm]]ad põhjustasid varem üleujutusi (juunist oktoobrini, veetaseme tõus 6-7 meetrit), tuues põldudele viljakat [[muda]], nüüdisajal reguleerib Niiluse veetaset [[Aswān]]i lähedale rajatud [[hüdrosõlm]]. Deltast lähtub mitu mageveekanalit ([[Suessi kanal]]isse, [[Al-Fayyūmi oaas]]i ja [[Aleksandria]]sse). Peamised püügikalad on [[niiluse ahven]], [[niiluse hulkuim]] ehk bi&scaron;in, ~~veekoer~~[[vesihunt]] ja ~~hambakarp~~[[hammaskarp]]. Kõrgpaisude ja [[veehoidla]]te rajamine Niilusele on põhjustanud soovimatuid muutusi: viljakas muda settib eeskätt veehoidla põhja, seepärast vajavad põllud väetamist, suurenevad vee sooldumine, aurumine ja kõrbeliiva imendumine, väheneb toitaine- ja [[hapnik]]usisaldus.

Niilus: erinevus redaktsioonide vahel