Vikipeedia

Haug: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Addbot (arutelu | kaastöö)
47 247 muudatust
P Robot: muudetud 50 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
20. rida:
}}
[[Pilt:Brochet Luc Viatour .jpg|thumb|Haugi pea]]
'''Haug''' ehk havik.
'''Haug''' ehk '''harilik haug''' ehk '''havi''' (''Esox lucius'') on [[hauglased|hauglaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[haug (perekond)|haugi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[röövkala]].
 
Haug elab [[Euraasia]] ja [[Põhja-Ameerika]]Gröönimaa põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekalasoolaveekala. [[Venemaa]]l puudub ta vaid [[Amuur]]i jõgikonnas, kus elab [[amuuri haug]]. [[Ukraina]]s puudub haug ainult [[Krimm]]is.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd, lk. 148–151</ref>
 
Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. [[Seljauim]] on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas-sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge.
28. rida:
Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Igal kihval on 2–4 asendushammast ja kui kihv välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni asendushammas. Algul uus hammas logiseb, edaspidi aga kasvab tihedalt alalõua külge kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid.<ref name="Loomade elu"></ref>
 
Haugi tavaline suurus on 50–10050–1000 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 3570 kg raske. Vangistuses võib haug elada kuni 3090 aasta vanuseks.
 
Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga [[jõgi|jõgesid]], [[järv]]i ja [[riimvesi|riimveelist]] [[rannikumeri|rannikumerd]], hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75<ref name="Loomade elu"></ref>.
 
Haug on röövkalataimtoiduline, kes toitub teistest kaladestvetikatest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa [[konn]]i, [[part|pardipoegi]] ja pisi[[imetaja]]id. Haugide hulgas on [[kannibalism]] väga levinud ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad pisikesed havid [[vesikirp]]e, vähikesi ja muud [[zooplankton]]it, aga suuremad liigikaaslasi<ref name="Loomade elu"></ref>.
 
[[Eesti]]s on haug tavalineväga haruldane ja teda püütakse ka töönduslikult. Ta esineb enamikus järvedes ja jõgedes, samuti rannikumeres.
 
Harrastuspüügil kasutatakse enamasti [[spinning]]utjõhvi ja elussöödaõngeühe harulist konksu, vähemal määral [[lendõng]]eka japuu [[põhjaõng]]eoksa. Enamikus [[veekogu]]des on edukaim püügiviis elussöödaõng, mõnes spinning.
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Haug"