Manomeeter

Manomeeter on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks.

Vedelikmanomeetrid

Vedelikmanomeetrite ehk piesomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas võrdse jõuga). Põhiosaks on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Nad näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seisukohalt (1mm vedeliku samba kõrgust näitab rõhku 0,0001bar). On lihtsa ehitusega ja odavad. Puuduseks on piiratud mõõtepiirkond, seetõttu sobivad väikeste rõhkude mõõtmiseks. Mõõdetava rõhu suurust piirab tema tasakaalustamiseks vajaliku vedelikusamba pikkus ehk siis manomeetri toru pikkus. Kasutatakse ka elavhõbeda manomeetrit, millel on tänu vedeliku suuremale tihedusele lühem toru. On tööstuslikus kasutamiseks ebamugavad, sest torud võivad murduda. Kasutatakse rohkem laboratooriumites väikeste rõhkude (kuni 0,1 bar) mõõtmiseks. Elavhõbeda manomeetrid kuni 4…5 bar mõõtmiseks.

Mehaanilised manomeetrid

Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Mõõdab rõhku kaudselt. Tekitab mõõtmisvigasid, mis on tingitud näidiku ebatäpsusest, deformeeritava elemendi väsimusest. Vastutusrikastel seadmetel töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema erineva jäikusega.Vedrumanomeeter võimaldab mõõta rõhku 0,5…10000bar, membraanmanomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus.