Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 399 baiti, 5 aasta eest
P
resümee puudub
2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on [[Venemaa]] (925 000 tonni). Järgnevad [[Hiina]] (458 000 t), [[Brasiilia]] (410 000 t), [[Kasahstan]] (300 000 t), [[Kanada]] (240 000 t), [[Zimbabwe]] (100 000 t) ja [[Colombia]] (70 000 t).<ref>{{netiviide | URL = http://nora.nerc.ac.uk/3260/2/FINAL_WMP_2002_2006_COMPLETE_WEB.pdf| Pealkiri = World Mineral Production 2002–2006| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = Lk 9| Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = British Geological Survey | online = | Keel = inglise keeles}}</ref>
 
=== Ajalugu= ==
 
Kõige varasem asbesti kasutus oli tema kiudude tõmbejõu ja kuumakindluse tõttu tänapäeva [[Soome]] aladel ligikaudu 2500 eKr, kus antofülliiti kohalikust allikast kasutati, et tugevdada savinõusid. Samuti kasutati asbestikiude lambi[[taht]]ade valmistamisel.
17. sajandi lõpul algatas [[Peeter I]] asbestpaberi tootmise, kasutades krüsotiili kiude, mis olid kaevandatud [[Uural]]itest.
 
Asbestikiudude kasutus tööstuses sai tõelise hoo [[Itaalia]]s 19. sajandi alguses asbestitekstiilide arengu tagajärjel. 19. sajandi lõpuks oli tuvastatud paljusid asbesti allikaid üle maailma ning nende kaevandamised said alguse [[Kanada]]s (1878), [[Lõuna-Aafrika]]s (1893, 1908–1916) ja [[VeneVenemaa ImpeeriumKeisririik|Venemaa Keisririigis]]is (1885).
 
20. sajandi alguses tõusis nõudlus asbesti järele tohutult mitmete masinate tootmiseks, eriti termaalse isolatsiooni eesmärgil. Aastal 1900 loodi [[Hatschek]]i masin, mis võimaldas pidevat [[eterniit|eterniidi]]tootmist asbest-tsemendist. Samuti arenes kiirelt [[autotööstus]], kus oli vaja asbesti pidurite, sidurite ning tihendite valmistamiseks. [[Image:Eternit_2.jpg|pisi|left|Eterniitkatus]]
==Tuvastamine==
 
Asbestikiud on palja silmaga nähtavad, kuna nad on 3–20 µm pikad ning kuni 0,01 µm laiad. Võrdluseks on inimese juus laiusega 17 kuni 181 µm. Kiud moodustuvad, kuna asbesti mineraalide kristalliseerumisel moodustuvad [[polümeer]]sed [[molekul]]id, mis võtavad teineteise järel paralleelselt ritta ning moodustuvad paralleelsed [[kristallvõre]]d. Nendel [[kristall]]idel on 3 [[lõhenevus]]t ning 2 neist on halvema lõhenevusega kui kolmas. Kui kristallidele piisavalt raskust avaldada, siis kipuvad nad lagunema piki kolmandat lõhenevust, mistõttu on kristall fragmenteerunud lineaarselt ja seetõttu ongi sellel kiuline vorm. Igat kiudu ei saa tuvastada või välistada, kui asbesti ainult palja silmaga või tavalise mikroskoobi all vaadelda. Kõige tavalisem meetod asbesti tuvastamiseks on [[Polarisatsioonimikroskoop|polariseeritud valgusega mikroskoobiga (PLM)]] või elektronmikroskoobigavaatlus (TEM) vaatlus[[Transmissioonelektronmikroskoop|transmissioonelektronmikroskoobiga]]. Samuti saab asbesti määrata õhuproovi abil, kui õhus on asbestikiude. Neid analüüsitakse tavaliselt PCM-ga[[Faaskontrastmikroskoop|faaskontrastmikroskoobiga]].
 
==Asbestide liigitus==
 
Asbestid jaotatakse kahe [[mineraal]]ide grupi, amfiboolide ja [[serpentiin]]ide, vahel. Selline jaotus põhineb nende [[kristallstruktuur]]ide erinevusel. Serpentiinidel on leheline või kihiline struktuur, aga amfiboolidel on ahela-laadne struktuur.
 
====Serpentiini rühm====
 
{| style="background-color:#FFFF40;" | class="wikitable"
|+ Krüsotiili füüsilised omadused<ref>[http://webmineral.com/data/Chrysotile.shtml#.UkhiNsa-2Sp Chrysotile]</ref>
|-
| Värvus || roheline
| Kriips || Valge
|}
<ref>[http://webmineral.com/data/Chrysotile.shtml#.UkhiNsa-2Sp Chrysotile]</ref>
 
====Amfibooli rühm====
Amosiit on tuntud kui pruun asbest. Selle keemiline valem on Fe<sub>7</sub>Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2</sub>. Mikroskoobi all tunneb amosiidi ära hallikas-valgete klaasjate kiudude poolest. Tihti kasutatakse seda laeplaatides ning selleks, et muuta isoleerivaid tooteid tulekindlaks.
======Krokidoliit======
OnKrokidoliit on kiuline asbesti vorm ribekiidis, levinud enamasti Lõuna-Aafrikas, aga ka [[Austraalia|Austraalias]]s ning [[Boliivia|Boliivias]]s. Keemiline valem on Na<sub>2</sub>Fe<sub>2</sub>+3Fe<sub>3</sub>+2Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2</sub>. Krokidoliidi tunneb mikroskoobi all ära oma siniste kiudude poolest. Tavaliselt on selle kiud pehmed ja rabedad.
 
[[Image:Crystals_of_black_riebeckite_in_alkaline_pegmatite,_near_%C3%89visa_(Corsica,_France).jpg|thumb|Ribekiidi kristallid kivimis (mustad) .]]
 
{| style="background-color:#FFFF40;" | class="wikitable"
|+ Krokidoliidi füüsilised omadused<ref>[http://webmineral.com/data/Riebeckite.shtml#.UmVk3_m-2So Riebeckite]</ref>
|-
| Värvus || sinine, must, tumeroheline
|-
| [[Süngoonia]] || monokliinne-prismaline
|}
|} <ref>[http://webmineral.com/data/Riebeckite.shtml#.UmVk3_m-2So Riebeckite]</ref>
 
======Tremoliit======
 
====Pleuranaastud====
[[Rindkereõõs|Rindkereõõnes]] asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk [[pleura]]. Pleuranaastud pole alati asbesti poolt põhjustatud. Pleuranaastud pole asbestoosi ega mesotelioomi nähud, aga on heaks viiteks sellele, et inimesel on kokkupuudet keskkonnaga, kus sisaldub asbesti. Pleuranaastud jätavad jäädavad armid kopsukoele, aga ei mõjuta inimese tervist üldiselt. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla [[lubjastumine|lubjastunud]]. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul alates esmasest kokkupuutest asbestiga.<ref> {{netiviide | URL name= "Ohud">[http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm | Pealkiri = Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine | Keel= eesti keeles}} ]</ref><ref> {{netiviide | URL = http://www.asbestos.com/mesothelioma/pleural-plaques.php | Pealkiri = Pleural Plaques & Asbestos | Väljaandja = Mesothelioma Center |Keel= inglise keeles}} </ref>
 
====Pleura paksenemine====
Asbestikiudude sattumisel kopsu ning nende kuhjumisel võib tekkida pleural [[põletik]], mis omakorda põhjustab kopsukelmel armkudet. See takistab rindkere liikuvust ja halvendab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel. Seda d[[Diagnoos|iagnoosdiagnoos]]itakse röntgen-, [[ultraheli]]- või [[kompuutertomograafia|kompuutertomograafilise]] uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu [[asbestoos|asbestoosi]], [[mesotelioom|mesotelioomi]] või asbestist põhjustatud kopsuvähi, eel[[sümptom]]iks.<ref> {{netiviide | URL name="Ohud" http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm | Pealkiri = Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine | Keel= eesti keeles}} </ref>
 
====Asbestoos====
Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Mesotelioom diagnoositakse tavaliselt 50–70 aastastel inimestel. Seda haigust on raske ravida, kuna seda on võimalik diagnoosida alles väga arenenud staadiumis ning tavalisel vähi ravi protseduuril on sellel väike mõju.<ref> {{netiviide | URL = http://www.mesothelioma.com/mesothelioma/information/disease.htm | Pealkiri = Mesothelioma disease | Väljaanda = Mesothelioma Cancer Alliance | Keel= inglise keeles}} </ref> <ref> Wagner JC, Sleggs CA, Marchand ; October 1960 ; "Diffuse pleural mesothelioma and asbestos exposure in the North Western Cape Province" ; Br J Ind Med </ref> See-eest on viimastel aastatel kasutusele võetud kasutusele kaks uut ravimeetodit:
 
<nowiki>*</nowiki> Fotodünaamiline vähiteraapia<ref>{{netiviide | URL = http://www.cancer.org/treatment/treatmentsandsideeffects/treatmenttypes/photodynamic-therapy | Autor = Ulrich R. Hengge | Pealkiri = Gene Therapy in Mesothelioma | Aeg = 03/2008 | Väljaandja = Onkologie | Keel = inglise keeles}} </ref>
 
<nowiki>*</nowiki>Mesotelioomi geeniteraapia<ref>{{netiviide | URL = http://www.karger.com/Article/Abstract/117180 | Pealkiri = Photodynamic Therapy | Aeg = 04/23/2013 | Väljaandja = American Cancer Society | Keel = inglise keeles}} </ref>
 
<nowiki>*</nowiki> Mesotelioomi geeniteraapia<ref>{{netiviide | URL = http://www.karger.com/Article/Abstract/117180 | Pealkiri = Photodynamic Therapy | Aeg = 04/23/2013 | Väljaandja = American Cancer Society | Keel = inglise keeles}} </ref>
 
====Asbestist põhjustatud kopsuvähk====
 
Asbestist põhjustatud kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga.<ref>{{netiviide | URL name="Ohud" http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm | Pealkiri = Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine | Keel= eesti keeles}} </ref> Inimestel, kellel on asbestoos (või [[difusioon|difuusne]] pleura paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, on suurem oht haigestuda kopsuvähki kui nendel, kellel on asbestoos, kuid ei suitseta.<ref>{{netiviide | URL name="Ohud" http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm | Pealkiri = Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine | Keel= eesti keeles}} </ref> Kopsuvähiga kaasnevad sümptomid on köhimine, õhupuudus, seletamatu kaalukaotus, vere köhimine, vaevaline hingamine, rindkerevalud, hääle kähedus ning aneemia.<ref>{{netiviide | URL = http://www.atsdr.cdc.gov/asbestos/asbestos/health_effects/ | Pealkiri = Health effects | Keel= inglise keeles | Aeg = 01/04/2008 | Väljaandja = Agency Toxic for Substances & Disease Registry }} </ref>
 
==Viited==
{{Viited|2}}
 
{{Commons|Category:Asbestos}}
 
[[Kategooria:Mineraalid]]