Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
===Ajalugu===
 
Kõige varasem asbesti kasutus oli tema kiudude tõmbejõu ja kuumakindluse tõttu tänapäeva [[Soome]] aladel ligikaudu 2500 eKr, kus antofülliiti kohalikust allikast kasutati, et tugevdada savinõusid. Samuti kasutati asbesti kiudeasbestikiude lambi[[taht]]ade valmistamisel.
 
Tihti kasutati asbesti kiudeasbestikiude kuuma- ning leegikindlate materjalide valmistamiseks.
 
17. sajandi lõpul algatas [[Peeter I]] asbesti paberiasbestpaberi tootmise, kasutades krüsotiili kiude, mis olid kaevandatud [[Uural]]itest.
 
Asbesti kiududeAsbestikiudude kasutus tööstuses sai tõelise hoo [[Itaalia]]s 19. sajandi alguses asbestitekstiilide arengu tagajärjel. 19. sajandi lõpuks oli tuvastatud paljusid asbesti allikaid üle maailma ning nende kaevandamised said alguse [[Kanada]]s (1878), [[Lõuna-Aafrika]]s (1893, 1908–1916) ja [[Vene Impeerium]]is (1885).
 
20. sajandi alguses tõusis nõudlus asbesti järele tohutult mitmete masinate jaokstootmiseks, eriti termaalse isolatsiooni eesmärgil. Aastal 1900 loodi [[Hatschek]]i masin, mis võimaldas pidevat [[eterniit|eterniidi]]tootmist asbest-tsemendist. Samuti arenes kiirelt [[autotööstus]], kus oli vaja asbesti pidurite, sidurite ning tihendite valmistamiseks. [[Image:Eternit_2.jpg|pisi|left|Eterniitkatus]]
[[Teine maailmasõda]] tõstis veelgi asbesti tootmist sõjaliste masinate tarbeks, tavaliselt termaalse isolatsiooni ning tulekindluse jaoks.
 
1960–1970ndatel avastati, et õhus hõljuv asbestipuru põhjustab terviseprobleeme ning see viis asbesti tarbimise alla. Tänapäeval sisaldavad asbestiasbestikiude kiude materjalimaterjalide [[maatriks]]id, tavaliselt tsemendis või orgaanilistes vaikudes.<ref> [http://www.eoearth.org/view/article/150254/ Asbestos] U.S. Geological Survey, Environmental Protection Agcency, Agency for Toxic Substances and Disease Registry</ref>
 
==Tuvastamine==
 
Asbestikiud on palja silmaga nähtavad, kuna nad on 3–20 µm pikad ning kuni 0,01 µm laiad. Võrdluseks on inimese juus laiusega 17 kuni 181 µm laiusega. Kiud moodustuvad, kuna asbesti mineraalide kristalliseerumisel moodustuvad [[polümeer]]sed [[molekul]]id, mis võtavad teineteise järel paralleelselt ritta ning moodustuvad paralleelsed [[kristallvõre]]d. Nendel [[kristall]]idel on 3 [[lõhenevus]]t ning 2 neist on halvema lõhenevusega kui kolmas. Kui kristallidele piisavalt raskust avaldada, siis kipuvad nad lagunema piki kolmandat lõhenevust, mistõttu on kristall fragmenteerunud lineaarselt ja seetõttu ongi sellel kiuline vorm. Igat kiudu ei saa tuvastada või välistada, kui asbesti ainult palja silmaga või tavalise mikroskoobi all vaadelda. Kõige tavalisem meetod asbesti tuvastamiseks on polariseeritud valgusega mikroskoobiga (PLM) või elektronmikroskoobiga (TEM) vaatlus. Samuti saab asbesti määrata õhuproovi abil, kui õhus on asbestikiude. Neid analüüsitakse tavaliselt PCM-ga.
Igat kiudu ei saa tuvastada või välistada, kui asbesti ainult palja silmaga või tavalise mikroskoobi all vaadelda. Kõige tavalisem meetod asbesti tuvastamiseks on polariseeritud valgusega mikroskoobiga (PLM) või elektronmikroskoobiga (TEM) vaatlus. Samuti saab asbesti määrata õhuproovi abil, kui õhus on asbesti kiude. Neid analüüsitakse tavaliselt PCM-ga.
 
==Asbestide liigitus==
 
Asbestid jaotatakse kahe [[mineraal]]ide grupi , amfiboolide ja [[serpentiin]]ide, vahel. Selline jaotus põhineb nende [[kristallstruktuur]]ide erinevusel. Serpentiinidel on leheline või kihiline struktuur, aga amfiboolidel on ahela-laadne struktuur.
 
====Serpentiini rühm====
======Krüsotiil======
Leidub serpeniniidi kivimites, mis on levinud terves maailmas. Selle keemiline valem on Mg<sub>3</sub>(Si<sub>2</sub>O<sub>5</sub>)(OH)<sub>4</sub>. Krüsotiili tunneb mikroskoobi all ära tema valgete kiudude järgi.[[Image:Chrysotile_-_USGS_Mineral_Specimens_303.jpg|pisi|right|Krüsotiil]]
Krüsotiil on paindlikum kui amfibooli tüüpi asbestid ning seda saab kududa ning kedrata kangaks. Tavaliselt kasutatakse seda eterniidis, mida kasutatakse katustetöödel. Samuti leidub seda laepaneelides ning mõnikord seintes ja põrandates. Lisaks kasutatakse seda pidurite vooderdustes, tuletõketes elektrikilpides, torude isolatsioonis, põrandaplaatides .
 
{| style="background-color:#FFFF40;" | class="wikitable"
====Amfibooli rühm====
======Amosiit======
Amosiit on tuntud kui pruun asbest. Selle keemiline valem on Fe<sub>7</sub>Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2</sub>. Mikroskoobi all tunneb amosiidi ära hallikas-valgete klaasjate kiudude poolest. Tihti kasutatakse seda laeplaatides ning selleks, et muuta isoleerivaid tooteid tulekindlaks .
======Krokidoliit======
On kiuline asbesti vorm ribekiidis, levinud enamasti Lõuna-Aafrikas, aga ka Austraalias ning Boliivias. Keemiline valem on Na<sub>2</sub>Fe<sub>2</sub>+3Fe<sub>3</sub>+2Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2</sub>. Krokidoliidi tunneb mikroskoobi all ära oma siniste kiudude poolest. Tavaliselt on selle kiud pehmed ja rabedad.
 
[[Image:Crystals_of_black_riebeckite_in_alkaline_pegmatite,_near_%C3%89visa_(Corsica,_France).jpg|thumb|Ribekiidi kristallid kivimis (mustad) ]]
Keemiline valem: Ca<sub>2</sub>(Mg, Fe)<sub>5</sub>(Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>)(OH)<sub>2</sub>
======Antofülliit======
Keemiline valem: (Mg, Fe)<sub>7</sub>Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2 </sub>
 
Viimast kolme amfibooli rühma mineraali kasutatakse harvem, kuigi leidub siiski mitmetes ehitus- ja isolatsioonimaterjalides.
 
==Mõju tervisele==
Asbesti sissehingamine on ohuks tervisele. Kui kive, mulda või tooteid, mis sisaldavad asbesti, on lõhutud, võivad nad eraldada asbesti kiude õhku. On oht, et neid kiude võib sisse hingata ja need satuvad kopsudesse, kuhu nad võivad jääda terveks inimese eluks. Asbest pole ohtlik, kui selle kiude materjali lagundamisel õhku ei paisata. Suuremad asbestisisaldused õhus on tavaliselt asbestikaevandustes, ehitiste sees või juures (mille ehitusel on kasutatud asbesti ning parasjagu renoveeritakse või lammutatakse), jäätmealadel (kus asbest pole piisavalt hästi kaetud tuule[[erosioon]]i eest) ning aladel, kus esineb asbesti looduslikult, aga on häiritud protsesside poolt, mis purustavad asbesti sisaldavat kivimit või on keerutanud üles pinnaselt asbestikiududeasbestikiude sisaldavat tolmu.
 
Asbestist põhjustatud haigused:
 
====Pleura paksenemine====
Asbestikiudude sattumisel kopsu ning nende kuhjumisel võib tekkida pleural [[põletik]], mis omakorda põhjustab kopsukelmel armkudet. See takistab rindkere liikuvust ja halvendab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel. Seda d[[Diagnoos|iagnoos]]itakse röntgen-, [[ultraheli]]- või [[kompuutertomograafia|kompuutertomograafilise]] uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu [[asbestoos|asbestoosi]], [[mesotelioom|mesotelioomi]] või asbestist põhjustatud kopsuvähkkopsuvähi, eel[[sümptom]]iks.<ref> {{netiviide | URL = http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm | Pealkiri = Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine | Keel= eesti keeles}} </ref>
 
====Asbestoos====
Asbestoos pikaajaline [[hingamisteed]]e haigus, mille põhjustajaks on pikk ja pidev kokkupuude asbestiga. Tavaliselt esinevad asbestoosi nähud alles 15–30 aastat peale esmast kokkupuudet asbestiga. Asbesti kiudAsbestikiud armistavad kopse ning sellest tulenevad õhupuudus ning köhimine. Arenenumatel asbestoosi juhtudel on sümptomiks ka paistes sõrmed. Asbestoosi pole võimalik ravida, kuna kopsudele tehtud kahjustust pole võimalik taastada. Kõige targem oleks seda mitte süvendada, vältides edasist kokkupuutumist asbestiga ning suitsetamist, et vältida kopsuvähki haigestumist. Asbestoosi võib leevendada hapnikuteraapiahapnikuteraapiaga ning soovituslik on vaktsineerimine kopsunakkuste vastu, kuna asbestoosis kopsud on vastuvõtlikumad kopsuhaigustele<ref> {{netiviide | URL = http://www.nhs.uk/Conditions/Asbestosis/Pages/Treatment.aspx | Pealkiri = Treating asbestosis | Väljaandja = NHS Choices | Keel = inglise keeles }} </ref>.
 
====Mesotelioom====
Anonüümne kasutaja