2. raamatus kirjeldab Schopenhauer [[elekter|elektrit]] ja raskusjõudu[[raskusjõud]]u tahte fundamentaalsete jõududena. Tahte teenistuses olev [[teadmine]] on omane nii inimesele kui ka muudele elusolenditele. Kõikide elusolendite ning peaaegu kõikide inimeste puhul on teadmine allutatud tahte nõudmistele. Tahe on universumi ning kõige selles sisalduva sügavaim olemus. Schopenhaueri [[pessimism|pessimistliku]] vaate kohaselt põhjustavad rahuldamata ihad valu ning rõõm on kõigest tunne, mida inimene kogeb hetkel, mil mõne üksiku iha rahuldamine valu korraks katkestab. Enamik ihasid ei leia aga kunagi rahuldust ning need, mida õnnestub rahuldada, asenduvad kohe uute rahuldamata ihadega.
