Maailm kui tahe ja kujutlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
tahe |
Epistemoloogia |
||
42. rida:
==Tahe==
Schopenhauer kasutas [[tahe|tahte]] mõistet igasuguse inimliku iha, soovi, tungi, himu, kire jne tähistamiseks. Tema filosoofia kohaselt on kogu [[loodus]], k.a inimene, rahuldamatu elutahte väljendus. Kogu inimkonna kannatuse põhjuseks on alaline tahe millegi enama järele.
==Epistemoloogia (1. kd, 1. raamat)==
Nagu eespool mainitud, on Schopenhaueri tahtemõiste lähtekohaks Kanti asi iseeneses, mida Kant pidas kujutluste aluseks olevaks reaalsuseks, mis on tajutava mateeria aineks, kuid millel iseeneses pole vormi. Kanti arvates annab mateeriale vormi inimmõistus, täpsemalt aru, mis ei saa mateeriat tunnetada muud moodi, kui ruumi ja aja ning põhjuslikkuse jm kategooriate vahendusel. Selliselt moodustuvat kujutlust maailmast nimetas Kant nähtumuseks ning väitis, et inimesel saab olla objektiivseid teadmisi ainult nähtumuste, mitte aga asja iseeneses kohta. Schopenhaueri seisukoht oli, et väljaspool ruumi ja aega ei saa olla mingeid eristusi, seega peab asi iseeneses olema täiesti ühtne ning kõik olemasolevad asjad on osa sellest fundamentaalsest ühtsusest. Inimese sisekogemus on asja iseeneses ilming ning tahe on iga olendi sisemine tuum. Kõik teadmised objektidest on eneseleviitavad, sest me tunneme teistes asjades ära sama tahte, mis on meis enestes.
==Viited==
| |||