Rahvusooper Estonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Hoone: hoone rööpnimi A & O järgi |
|||
28. rida:
[[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. [[23. aprill]]il [[1919]] kolis majja sisse [[Asutav Kogu]].
[[II maailmasõda|II maailmasõjas]] sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui [[Punaarmee]] õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult.
II maailmasõjas pea hävinud hoonet on nimetatud ka ''Estonia teatri- ja seltsimajaks''<ref name="A&O Eesti, 2007"/>. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide [[Alar Kotli]] ja [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Johan Kuusiku]] projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud [[Dooria stiil|dooria]] sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest [[klassitsism]]ist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada [[fresko]]maaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist<ref name="Genss, 1948">[[Julius Genss]], "Estonia" teatrisaali laemaalist, Sirp ja Vasar, 08.05.1948</ref>. Töö võtsid ette kolm kunstnikku [[Elmar Kits]], [[Evald Okas]] ning [[Richard Sagrits]]. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süžeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus"<ref name="Genss, 1948" />.
| |||