Asbest: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib mineraalist, Venemaa linna kohta vaata artiklit [[Asbest (linn)]].}}
[[Image:Asbestos fibres.jpg|
'''Asbestideks''' nimetatakse kiudja morfoloogiaga [[mineraal]]e.
Asbestide hulka kuuluvad [[kihtsilikaat]] [[krüsotiil]] ehk valge asbest ning [[
Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%.
[[Image:Anthophyllite asbestos SEM.jpg|
Alates [[20. sajand]]i [[1970. aastad|70-ndatest]] on asbestide kasutamine vähenenud, sest on tõestatud krokidoliidi [[Kopsud|kopse]] kahjustav ning [[Kantserogeensus|kantserogeenne]] mõju. Seetõttu on
2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on [[Venemaa]] (925 000 tonni). Järgnevad [[Hiina]] (458 000 t), [[Brasiilia]] (410 000 t), [[Kasahstan]] (300 000 t), [[Kanada]] (240 000 t), [[Zimbabwe]] (100 000 t) ja [[Colombia]] (70 000 t).<ref>{{netiviide | URL = http://nora.nerc.ac.uk/3260/2/FINAL_WMP_2002_2006_COMPLETE_WEB.pdf| Pealkiri = World Mineral Production
===Ajalugu===
Kõige varasem asbesti kasutus oli tema kiudude tõmbejõu ja kuumakindluse tõttu tänapäeva [[Soome]] aladel ligikaudu 2500 eKr. , kus antofülliiti kohalikust allikast kasutati, et tugevdada savinõusid. Samuti kasutati asbesti kiude lampide [[taht]]ade valmistamisel.
Tihti kasutati asbesti kiude kuuma- ning leegikindlate materjalide valmistamiseks.
17.saj. lõpul algatas [[Peeter I]] asbesti paberi toodmise, kasutades krüsotiili kiude, mis olid kaevandatud [[Uural]]itest. Asbesti kiudude kasutus tööstuses sai tõelise hoo [[Itaalia]]s 19.saj. alguses asbestitekstiilide arengu tagajärjel. 19.saj. lõpuks oli tuvastatud paljusid asbesti allikaid üle maailma ning nende kaevandamised said alguse [[Kanada]]s (1878), [[Lõuna-Aafrika]]s(1893, 1908–1916) ja [[Vene Impeerium]]is (1885).
20nda sajandi alguses tõusis nõudlus asbesti järele tohutult mitmete masinate jaoks, eriti termaalse isolatsiooni eesmärgil. Aastal 1900 loodi [[Hatschek]]i masin, mis võimaldas pidevat [[eterniit|eterniidi]]tootmist asbest-tsemendist. Samuti arenes kiirelt [[autotööstus]], kus oli vaja asbesti pidurite, sidurite ning tihendite valmistamiseks. [[Image:Eternit_2.jpg|pisi|left|Eterniitkatus]]
[[Teine maailmasõda]] tõstis veelgi asbesti tootmist sõjaliste masinate tarbeks, tavaliselt termaalse isolatsiooni ning tulekindluse jaoks.
1960–1970ndatel avastati, et õhus hõljuv asbestipuru põhjustab terviseprobleeme ning see viis asbesti tarbimise alla. Tänapäeval sisaldavad asbesti kiude materjali [[maatriks]]id, tavaliselt tsemendis või orgaanilistes vaikudes.<ref> {{netiviide | URL = http://www.eoearth.org/view/article/150254/ | Autor = U.S. Geological Survey , Environmental Protection Agcency, Agency for Toxic Substances and Disease Registry | Pealkiri = Asbestos }} </ref>
==Viited==▼
==
Asbestikiud on palja silmaga nähtavad, kuna nad on 3–20 µm pikad ning kuni 0,01 µm laiad. Võrdluseks on inimese juus 17 kuni 181 µm laiusega. Kiud moodustuvad, kuna asbesti mineraalide kristalliseerumisel moodustuvad [[polümeer]]sed [[molekul]]id, mis võtavad teineteise järel paralleelselt ritta ning moodustuvad paralleelsed [[kristallvõre]]d. Nendel [[kristall]]idel on 3 [[lõhenevus]]t ning 2 neist on halvema lõhenevusega kui kolmas. Kui kristallidele piisavalt raskust avaldada, siis kipuvad nad lagunema piki kolmandat lõhenevust, mistõttu on kristall fragmenteerunud lineaarselt ja seetõttu ongi sellel kiuline vorm.
Igat kiudu ei saa tuvastada või välistada, kui asbesti ainult palja silmaga või tavalise mikroskoobi all vaadelda. Kõige tavalisem meetod asbesti tuvastamiseks on polariseeritud valgusega mikroskoobiga ([[PLM]]) või elektronmikroskoobiga ([[TEM]]) vaatlus. Samuti saab asbesti määrata õhuproovi abil, kui õhus on asbesti kiude. Neid analüüsitakse tavaliselt [[PCM]]-ga.
==Asbestide liigitus==
Asbestid jaotatakse kahe [[mineraal]]ide grupi , amfiboolide ja [[serpentiin]]ide, vahel. Selline jaotus põhineb nende [[kristallstruktuur]]ide erinevusel. Serpentiinidel on leheline või kihiline struktuur, aga amfiboolidel on ahela-laadne struktuur.
====Serpentiini rühm====
======Krüsotiil======
Leidub serpeniniidi kivimites, mis on levinud terves maailmas. Selle keemiline valem on Mg<sub>3</sub>(Si<sub>2</sub>O<sub>5</sub>)(OH)<sub>4</sub>. Krüsotiili tunneb mikroskoobi all ära tema valgete kiudude järgi.[[Image:Chrysotile_-_USGS_Mineral_Specimens_303.jpg|pisi|right|Krüsotiil]]
Krüsotiil on paindlikum kui amfibooli tüüpi asbestid ning seda saab kududa ning kedrata kangaks. Tavaliselt kasutatakse seda eterniidis, mida kasutatakse katustetöödel. Samuti leidub seda laepaneelides ning mõnikord seintes ja põrandates. Lisaks kasutatakse seda pidurite vooderdustes, tuletõketes elektrikilpiddes, torude isolatsioonis, põrandaplaatides .
{| style="background-color:#FFFF40;" | class="wikitable"
|+ Krüsotiili füüsilised omadused
|-
| Värvus || roheline
|-
| Tihedus || 2,53 g/cm<sup>3</sup>
|-
| Haabitus || Nõeljate kristallidena
|-
| Kõvadus || 2,5
|-
| Läige || Siidjas
|-
| Kriips || Valge
|}
<ref> {{netiviide | URL= http://webmineral.com/data/Chrysotile.shtml#.UkhiNsa-2Sp | Pealkiri = Chrysotile | Keel= inglise keeles)}} </ref>
====Amfibooli rühm====
======Amosiit======
Amosiit on tuntud kui pruun asbest. Selle keemiline valem on Fe<sub>7</sub>Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2</sub>. Mikroskoobi all tunneb amosiidi ära hallikas-valgete klaasjate kiudude poolest. Tihti kasutatakse seda laeplaatides ning selleks, et muuta isoleerivaid tooteid tulekindlaks .
======Krokidoliit======
On kiuline vorm ribekiidis, levinud enamasti Lõuna-Aafrikas, aga ka Austraalias ning Boliivias. Keemiline valem on Na<sub>2</sub>Fe<sub>2</sub>+3Fe<sub>3</sub>+2Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2</sub>. Krokidoliidi tunneb mikroskoobi all ära oma siniste kiudude poolest. Tavaliselt on selle kiud pehmed ja rabedad.
[[Image:Crystals_of_black_riebeckite_in_alkaline_pegmatite,_near_%C3%89visa_(Corsica,_France).jpg|frame|right|Ribekiidi kristallid kivimis (mustad) ]]
{| style="background-color:#FFFF40;" | class="wikitable"
|+ Krokidoliidi füüsilised omadused
|-
| Värvus || sinine, must, tumeroheline
|-
| Tihedus || 3,4 g/cm<sup>3</sup>
|-
| Haabitus || kiulised kristallid
|-
| Kõvadus || 4
|-
| Läige || klaasjas-siidjas
|-
| Kriips || rohekas-pruun
|-
| Lõhenevus|| täiuslik
|-
| [[Süngoonia]] || monokliinne-prismaline
|} <ref> {{netiviide | URL= http://webmineral.com/data/Riebeckite.shtml#.UmVk3_m-2So | Pealkiri = Riebeckite | Keel = inglise keeles}} </ref>
======Tremoliit======
Keemiline valem: Ca<sub>2</sub>Mg<sub>5</sub>Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2</sub>
======Aktinoliit======
Keemiline valem: Ca<sub>2</sub>(Mg, Fe)<sub>5</sub>(Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>)(OH)<sub>2</sub>
======Antofülliit======
Keemiline valem:(Mg, Fe)<sub>7</sub>Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2 </sub>
Viimast kolme amfibooli rühma mineraali kasutatakse harvem, kuigi leidub siiski mitmetes ehitus- ja isolatsioonimaterjalides.
==Mõju tervisele==
Asbesti sissehingamine on ohuks tervisele. Kui kive, mulda või tooteid, mis sisaldavad asbesti, on lõhutud, võivad nad eraldada asbesti kiude õhku. On oht, et neid kiude võib sisse hingata ja need satuvad kopsudesse, kuhu nad terveks inimese eluks jääda võivad. Asbest pole ohtlik selle kiude materjali lagundamisel õhku ei paisata. Suuremad asbestisisaldused õhus on tavaliselt asbestikaevandustes, ehitiste sees või juures (mille ehitusel on kasutatud asbesti ning parasjagu renoveeritakse või lammutatakse), jäätmealadel (kus asbest pole piisavalt hästi kaetud tuule[[erosioon]]i eest) ning aladel, kus esineb asbesti looduslikult, aga on häiritud protsesside poolt, mis purustavad asbesti sisaldavat kivimit või on keerutanud üles pinnaselt asbestikiudude sisaldavat tolmu.
Asbestist põhjustatud haigused:
====Pleuranaastud====
[[Rindkereõõs|Rindkereõõnes]] asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk [[pleura]]. Pleuranaastud on selgelt piiritletud, [[röntgenoloogia|röntgenoloogiliselt]] kergesti märgatavad tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel pleuralestmel. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla [[lubjastumine|lubjastunud]]. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute [[indikaator]]iks.
====Pleura paksenemine====
Kui asbestikiud satuvad kopsu, võivad nad põhjustada pleura aeglaselt kulgeva [[põletik]]u, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. See takistab rindkere liikuvust ja kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10–20 aasta jooksul peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel, mis võivad aja jooksul süveneda ning tulemuseks võib olla töövõime langus. [[Diagnoos]]itakse röntgen-, [[ultraheli]]- või [[kompuutertomograafia|kompuutertomograafilise]] uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu [[asbestoos]], [[mesotelioom]] või asbestist põhjustatud kopsuvähk, eel[[sümptom]]iks.
====Asbestoos====
Asbestoos on progresseeruv [[hingamisteed]]e haigus, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja põletik, mis aja jooksul viib kopsude [[sidekude|sidekoe]]stumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. Kopsukahjustus süveneb aastate jooksul. Kaebusteta peiteperiood asbestoosi väljakujunemiseks võib ulatuda 25–40 aastani. Tüüpilised haigustunnused on õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha, ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel, häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul. Rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.
Asbestoosi diagnoositakse röntgeni- ja kompuutertomograafilise uuringu abil. Kopsufunktsiooni testiga tehakse kindlaks, kui palju hingamisfunktsioon on langenud. Lõplik diagnoos pannakse kopsu[[biopsia]] põhjal. Asbestoosi efektiivne ravi puudub.
====Mesotelioom====
Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) [[trahhea]] ja [[bronhid]]e limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud [[lümfisüsteem]]i kaudu kõhukelmele. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning [[organism]]i kaitse[[mehhanism]]id püüavad asbesti kiude lammutada, mille tulemusena [[rakk]]ude omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt selgelt diagnoositava haiguseni on tavaliselt 20–35 aastat.
Mesotelioomi avastamiseks tehakse röntgen- või kompuutertomograafilised uuringud, vajadusel ka [[bronhoskoopia]]. Diagnoos kinnitatakse pleura- või kõhukelmebiopsiaga. Ravi on kombineeritud ([[medikament]]oosne, [[kiiritus]]- ja [[kirurgia|kirurgiline]] ravi) ning on suunatud valu leevendamisele, kopsufunktsiooni parandamisele, mesotelioomi otsene ravi seni puudub. Prognoos sõltub kasvaja suurusest avastamisel, selle arengustaadiumist, kasvajaraku tüübist ning teistest asjaoludest. Paljud inimesed elavad 5–10 aastat peale mesotelioomi diagnoosimist ning suurema osa sellest ajast tunnevad ennast hästi, aga keskmine elatud aeg pärast mesotelioomi diagnoosimist on siiski vaid 1–1,5 aastat.
====Asbestist põhjustatud kopsuvähk====
Asbestist põhjustatud kopsuvähk tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga. Inimesed, kellel on asbestoos (või [[difusioon|difuusne]] pleura paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, võivad sagedamini haigestuda kopsuvähki kui need, kellel on asbestoos, kuid kes ei suitseta. Kopsuvähi väljakujunemine võib kesta umbes 20 aastat, prognoos elule on umbes 5 aastat.<ref> {{netiviide | URL = http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm | Pealkiri = Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine | Keel= eesti keeles}} </ref>
▲==Viited==
{{Viited}}
| |||