Maailm kui tahe ja kujutlus: erinevus redaktsioonide vahel

'''"Maailm kui tahe ja kujutlus"''' („Die Welt als Wille und Vorstellung“) on saksa filosoofi [[Arthur Schopenhauer]]i peateos. Raamatu esmatrükk ilmus [[1818]].<ref>Simon Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikon. Tõlkinud [[Märt Väljataga]] ja [[Bruno Mölder]]. Tallinn: Vagabund, 2002.</ref> aasta detsembris ning teine, täiendatud trükk [[1844]]<ref>20. sajandi mõttevoolud. Toimetaja [[Epp Annus]]. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009.</ref>.

 

Raamatu alguses on öeldud, et sellest arusaamiseks on vajalikud eelteadmised [[Immanuel Kant]]i filosoofilistest teooriatest. Mõnede autorite arvates järgib Schopenhauer Kanti [[transtsendentaalne idealism|transtsendentaalse idealismi]] [[metafüüsika|metafüüsilist süsteemi]] täpsemini kui ükski teine saksa [[idealism|idealismikoolkonna]] esindaja. Sellegipoolest sisaldab raamat eraldi lisa pealkirjaga "Kanti filosoofia kriitika", milles Schopenhauer vaidlustab peaaegu kogu Kanti [[eetika]] ning suure osa tema [[epistemoloogia]]st ja [[esteetika]]st. Schopenhauer leiab, et seda osa raamatust tuleks lugeda enne teose põhipeatükkide juurde asumist, kuigi tema kriitika Kanti aadressil ei ole raamatus esitatud täielikul kujul, vaid oli juba varem avaldatud tema doktoritöös pealkirjaga "Küllaldase aluse seaduse nelikjuurest". Sissejuhatuses lisab Schopenhauer veel, et tema teooria mõistmiseks võiks lugeja olla kursis [[Platon]]i õpetuse ning [[india filosoofia]]ga.

 

 

Schopenhauer lükkas ümber ka Kanti kategooriasüsteemi, väites, et kaheteistkümnest [[kategooria]]st on oluline ainult üks ehk [[põhjuslikkus]]. Schopenhauer tunnistab sageli Platoni mõju oma teooria kujunemisele ning räägib eelkõige esteetika puhul platonlikest [[idee]]dest, mis asuvad kujutluse ja tahte vahele jääval [[ontoloogia|ontoloogilisel tasandil]].