Nukleotiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MMuruvee (arutelu | kaastöö)
MMuruvee (arutelu | kaastöö)
5. rida:
 
==Struktuur==
Nukleotiid koosneb [[lämmastikalus]]est, viiesüsinikulisest suhkrust ([[desoksüribonukleiinhape|DNA]] korral [[desoksüriboos|2-desoksüriboos]] ja [[ribonukleiinhape|RNA]] korral riboos) ning vähemalt ühest fosfaatrühmast. <ref name="Coghill"/> Ilma fosfaatrühmata kannab ühend nime [[nukleosiid]]. Nukleotiidi võib nimetada ka nukleosiidmonofosfaadiks. Fosforhappejääk saab liituda estersidemega asendis 2', 3' või 5' ribonukleotiidides ja asendis 3' või 5' desoksüribonukleotiidides. Ribonukleotiidides on võimalik ka samaaegselt fosforüülumine asendites 2' ja 3', nii tekivad tsüklilised nukleotiidid. Seega on tsüklilistes nukleotiidides fosforhappejääk seotud ühe nukleosiidi pentoosiga kahe estersidemega. <ref name="Alberts"/> Nukleotiidid sisaldavad kas [[puriinalus|puriin]]- või [[pürimidiinalus|pürimidiin]]<nowiki/>aluseid. RibonukloetiididesRibonukleotiidides on suhkruks riboos ja desoksüribonukletiidides desoksüriboos.
 
Nukleiinhapped on polümeersed makromolekulid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNAs on [[puriin|puriinalusteks]] [[adeniin]] ja [[guaniin]] ning pürimidiinalusteks [[tümiin]] ja [[tsütosiin]]. RNAs on tümiin asendatud [[uratsiil|uratsiiliga]]. Adeniin on alati paaris tümiiniga, tekib kaks vesiniksidet, guaniin on paaris tsütosiiniga, nende vahel esineb kolm vesiniksidet.