Giuseppe Verdi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 90.190.28.36 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot. |
||
1. rida:
[[Pilt:Giuseppe Verdi.jpg|thumb|Giuseppe Verdi]]
[[File:Giuseppe Verdi signature.jpg|thumb|Signature G. Verdi]]
'''Giuseppe''' Fortunino Francesco '''Verdi''' ([[10. oktoober]] [[1813]] Le Roncole küla (praegu [[Roncole Verdi]], [[Busseto vald]]) [[Parma]] lähedal – [[27. jaanuar]] [[1901]] [[Milano]]) oli 19. sajandi üks tuntumaid [[Itaalia]] heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikžanriks oli tal [[ooper]]. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud [[Itaalia]] rahvamuusikaga.
==Lapsepõlv ja noorpõlv==
Verdi sündis [[Parma]] lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteripidaja. Verdi perekond kolis [[Piacenza]]st [[Busseto]]sse. Giuseppele meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures.
20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks [[Milano]]sse. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta välismaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta võttis Milamos eratunde, kuid naasis peagi [[Busseto]]sse.
Bussetos sai temast linna muusikaelu juht ning [[Antonio Barezzi]] (kohalik metseen ja muusikaarmastaja, kes oli juba ammu toetanud Verdi muusikalisi ambitsioone Milanos) toel andis ta oma esimese avaliku kontserdi Barezzi kodus 1830. aastal.
Barezzi oli Verdi muusikast väga vaimustatud ning seepärast võttis ta Verdi oma tütre Margherita muusikaõpetaja. Margherita ja Verdi armusid ning 1836. aastal nad abiellusid. Kooselust sündis kaks last, kes mõlemad surid veremürgitusse. Verdi kirjutas sel ajal oma esimest ooperit. Varsti suri ka tema abikaasa. Verdi armastas oma lapsi ja naist väga. Pärast nende surma langes ta sügavasse masendusse.
== Viimased eluaastad ja surm ==
Elu lõpuaastatel tegeles ta mitme oma ooperi ümbertöötamise ja parandamisega.
Üks Verdi viimaseid oopereid on William Shakespeare'i näidendil põhineb "Otello", mis esietendus Milanos 1887. aastal. Teose muusikaline materjal on katkematu, nii et seda pole võimalik hõlpsasti jaotada kontsertnumbriteks. Mõnede kriitikute arvates puudub selles teoses Verdi varasematele teostele iseloomulik särav meloodilisus, kuigi orkestratsioon on meisterlik. Teiste kriitikute väitel aga on "Otellos" väga kaunist ja väljendusrikast muusikalisi fraase ning väga värvikaid karaktereid.
Verdi viimaseks ooperiks jäi Shakespeare'i näidendil "[[Windsori lõbusad naised]]" põhinev "Falstaff", mille libreto kirjutas [[Arrigo Boito]]. Ooper oli rahvusvaheliselt menukas. Seda peetakse üheks paremaks koomiliseks ooperiks. Verdi [[kontrapunkt]]imeisterlikkus on seal hiilgav.
1897. aastal valmis Verdi viimane töö "Stabat Mater". See oli viimane osa neljast vaimulikust teosest koosnevast tsüklist ("[[Quattro Pezzi Sacri]]"). Neid kantakse sageli ette nii koos kui ka eraldi. Kõik neli tulid esimest korda koos ettekandele 1898. aastal Pariisis [[Grand Opéra]]s.
21. jaanuaril 1901 sai Verdi Milamos hotellis viibides insuldi. Tema seisund järjest halvenes ning ta suri 27. jaanuaril. Verdi matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine.
== Roll Itaalia ühendamises ==
Verdi populaarsus, [[1840. aastad|1840. aastad]], langes kokku [[Itaalia ühendamine|Itaalia ühendamise]] liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Ooper "[[Nabucco]]" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti [[Milano]]s, mis sellal oli [[Austria]] poolt okupeeritud. Rahvas samastas end [[Paabeli vangipõlv]]e viidud [[juudid|juutidega]]. Orjade koori laulu sellest ooperist on korduvalt pakutud [[Itaalia hümn]]iks.
Milanolased hakkasid pooldama [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuninga]] [[Vittorio Emanuele II]] katseid ühendada Itaalia. Selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud. Sellepärast kasutasid vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" ("''Viva VERDI!''"), kus VERDI oli lühend sõnadest '''''V'''ittorio '''E'''manuele '''R'''e '''D'''<nowiki>'</nowiki>'''I'''talia'' (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu.
==Heliteosed==
=== Ooperid ===
*1839: "[[Oberto, krahv di Bonifacio]]" ("Oberto, Conte di San Bonifacio")
*1840: "[[Kuningas üheks tunniks]]" ("Un giorno di regno") ehk "Vale-Stanislav" ("Il finto Stanislao")
*1842: "[[Nabucco]]"
*1843: "[[Lombardlased Esimeses Ristisõjas]]" ("I lombardi alla prima crociata")
*1843: "[[Ernani]]"
*1844: "[[Kaks Foscarit]]" ("I due Foscari")
*1845: "[[Jeanne d'Arc (ooper)|Jeanne d'Arc ehk Orléans'i neitsi]]" ("Giovanna d'Arco")
*1845: "[[Alzira]]"
*1846: "[[Attila (ooper)| Attila]]"
*1847: "[[Macbeth (ooper)|Macbeth]]"
*1847: "[[Röövlid]]" ("I masnadieri")
*1847: "[[Jeruusalemm (ooper)|Jeruusalemm]]" ("Ierusalem", 2. versioon "Lombardlastest")
*1848: "[[Korsaar (ooper)|Korsaar]]" ("Il corsaro")
*1849: "[[Legnano lahing (ooper)|Legnano lahing]]" ("La battaglia di Legnano")
*1849: "[[Luisa Miller]]"
*1850: "[[Stiffelio]]"
*1851: "[[Rigoletto]]"
*1853: "[[Trubaduur (ooper)|Trubaduur]]" ("Il Trovatore")
*1853: "[[Traviata]]" ("La Traviata")
*1855: "[[Sitsiilia verepulm]]" ("Il vespri siciliani", prantsusepäraselt "Les vêpres siciliennes")
*1857: "[[Simon Boccanegra]]"
*1857: "[[Aroldo]]" (2. versioon "Stiffeliost")
*1859: "[[Maskiball (Verdi)|Maskiball]]" ("Un ballo in maschera")
*1862: "[[Saatuse jõud]]" ("La forza del destino")
*1867: "[[Don Carlos (ooper)|Don Carlos]]"
*1871: "[[Aida]]"
*1887: "[[Othello (Verdi)|Othello]]" ("Otello")
*1893: "[[Falstaff (ooper)|Falstaff]]"
===Teosed koorile===
*1848: "Kõla, trompet" ("Suona la tromba") meeskoorile ja orkestrile
*1862: "Rahvuste hümn" ("Inno delle nazioni") kantaat kõrgele häälele, koorile ja orkestrile
*1874: "Reekviem" ("Messa da Requiem") neljale solistile, koorile ja orkestrile
*1880: "Pater noster" viiehäälsele koorile
*1880: "Ave Maria" sopranile ja keelpillidele
*1898: "Neli vaimulikku laulu" ("Quattro pezzi sacri"): "Ave Maria" koorile, "Stabat Mater" koorile, "Le Laudi alla vergine Maria" koorile ja orkestrile, "Te Deum" koorile ja orkestrile
===Kammerteosed===
*1838: "Kuus romanssi" häälele ja klaverile: "Non t'accostare all'urna", "More, Elisa, lostanco poeta", "In solitaria stanza", "Nell' orror di notte oscura", "Perduta ho la pace" ja "Deh, pietoso, oh Addolorata"
*1839: "Pagendatu" ("L'esule"), ballaad bassile ja klaverile
*1839: "Ahvatlus" ("La seduzione"), ballaad bassile ja klaverile
*1839: "Nokturn" ("Notturno") sopranile, tenorile ja bassile obligatoorse flöödi saatel
*1845: "Album", kuus romanssi häälele ja klaverile: "Loojumine" ("Il Tramonto"), "Mustlane" ("La Zingara"), "Ühele tähele" ("Ad una stella"), "Korstnapühkija" ("Lo spazzacamino"), "Saladus" ("Il mistero") ja "Joogikõne" ("Brindisi")
*1847: "Kerjus" ("Il poveretto") häälele ja klaverile
*1869: "Stornello"
*1873: Keelpillikvartett e-moll
Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas [[Aleksandri saar]]e Beethoveni poolsaarel [[Antarktika]] ranniku lähedal ja [[asteroid]] '''[[3975 Verdi]]'''.
== Kirjandus ==
* [[Helga Tõnson]], "Traagikust naerva mõttetargani. Verdi elu ja looming. Verdi ja Eesti". [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], 1972
* [[Franz Werfel]], "Verdi" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: [[Rita Tasa]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1996
{{Romantism}}
| |||