Mardipäev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
19. sajandist on Lõuna- ja Lääne-Eestist teateid ketrajasandist; seda teistelgi rahvastel tuntud tava on seotud [[päikesekultus]]ega. Lääne-Eestis ja saartel liikusid mardipäeval ringi vaesed naised, kogudes endale toitu ja rõivaid.
Alates 19. sajandist on mardisandiks käinud ka naised. Muistne viljakusriitus jäi aja jooksul tahaplaanile, esikohale kerkis noorte meelelahutus. Mardiseltskonda kuulus tihti pillimees, mardilaulude kõrvale ja asemele tulid ka uuemad laulud ja tantsuviisid. [[20. sajand]]i algusest muutusid mardisantide kostüümid mitmekesisemaks - mustlased, mooramehed, kortsnapühkijad, meremehed, raamatutegelased jne. 20. sajandi teisest poolest alates on mardisanti jooksnud peamiselt lapsed, kes traditsiooniliste mardilaulude asemel võivad püüda ka muude laulude, tantsude ja etteastetega pererahvalt maiustusi või raha välja meelitada.
Mardipäev teistes maades
| |||