'''KefiirKeefir''' ehk '''keefirkefiir''' on täis- või poolkooritud [[piim]], mida on [[Kääritamine|kääritatud]] mitme [[bakter]]iliigi ja [[pärm]]iga. Hapuka maitsega keefir on pisut gaasiline ja selles leidub vähesel määral (tavaliselt 1-2%) [[alkohol]]i<ref name="maailma">Maailma toiduainete etsüklopeedia, Tea, 2006 </ref>.
==Valmistamine==
KefiiriKeefiri valmistamiseks on vajalik [[piim]]a [[pastöriseerimine]] ja jahutamine. Hiljem lisatakse kefiiriseenkeefiriseen ehk [[juuretis]] ning sobivas soojuses toimubki [[hapnemine]]. KefiiriKeefiri valmistatakse [[lehmapiim|lehm]]a-, [[kaamelipiim|kaamel]]i-, [[kitsepiim|kits]]e- või [[lambapiim]]ast.
KefiiriseeneKeefiriseene moodustavad kääritavad [[pärm]]id (''Saccharomyces kefir'' ja ''Candida kefir'') ning bakterid (''Lactobacillus caucasicus'', ''Lactobacillus casei'', ''Lactococcus lactis'' subsp ''lactis'' ja ''Streptococcus diacetilactis''). Bakterid toodavad [[piimhape]]t, mis annab kefiirilekeefirile sellele iseloomuliku maitse. Pärm teisendab [[laktoos]]i [[süsihappegaas]]i ja alkoholi seguks. Alkoholi kogus kefiiriskeefiris ning toote paksus ja [[viskoossus]] sõltuvad kääritamise pikkusest<ref name="maailma" />.
==Toime==
KefiiriKeefiri tarbimine põhjustab [[allergia]]t oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemise käigus kalgenduvad [[piimavalk|piimavalgud]], mis enne joogi lõplikku valmimist mikroorganismide [[ensüüm]]ide poolt juba osaliselt lõhustatakse. Et tegemist on happelise joogiga (keefiri [[pH]] jääb vahemikku 4,2-4,6), siis on joogil seedenäärmete tegevust ergutav toime, mis mõjub positiivselt neile, kes kannatavad [[mao alahappesus]]e all.
==Ajalugu==
Väidetavalt pärineb kefiirkeefir [[Elbrus]]e jalamil asuvast mägikülast. Palju aastaid osati kefiiritkeefirit valmistada ainult [[Osseetia]]s ja [[Karabahhia]]s. Legendi järgi andis kefiiriseenedkeefiriseened mägilastele prohvet [[Muhamed]]<ref>http://www.maag.ee/maag-piimatostus/kasulikku-infot-piimast-ja-toodetest/pett-ja-keefir/keefir</ref>.
