Boriss Pasternak: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal [[1932]] visandas Pasternak esimesed mõttekäigud oma [[romaan]]ist, mis käsitles oma aja ja põlvkonna saatust. [[1945]]. aasta lõpul alustas ta tööd kavandatud romaaniga, kuid õige pea jäi kirjutamine pooleli. Romaan "[[Doktor Živago]]" valmis detsembris [[1955]]. Seda NSV Liidus avaldada ei õnnestunud, aga see smugeldatitoimetati salaja välismaale, kus ta ilmus [[Itaalia]]s [[1957]]. NSV Liidus ilmus "Doktor Živago" alles [[1988]]. aastal. Kuid [[samizdat]]i kaudu levis see NSV Liidus põranda all juba aastakümneid varem.

Aastal [[1958]] määras [[Rootsi Akadeemia]] Pasternakile [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] "tema olulise panuse eestees Venenii lüürilisekaasaegsesse poeesialüürikasse arendajana,kui ka "suure Venevene eepilisejutustamistraditsiooni kirjanduse traditsiooni jätkajanavallas". Seega onei eksitavsaanud levinud väide nagu saanuks Pasternakta Nobeli preemiaauhinda omaainult romaani "Doktor Živago" eest!. [[25. oktoober|25. oktoobril]] saatis Pasternak Rootsi Akadeemiale [[telegramm]]i, milles tänas neid auhinna eest. Kuid [[29. oktoober|29. oktoobril]] saatis ta võimude survel uue telegrammi, milles loobus auhinnast.