|
'''Kärdla kraater''' ehk '''[[Kärdla]] [[kraater|impaktstruktuur]]''' asub Loode-[[Eesti]]s [[Hiiumaa]]l, seejuures kraatri kese jääb [[Rannajoon|rannajoonest]] ca 3 kilomeetri kaugusele. Kraater tekkis [[Meteoriit|meteoriidiplahvatuse]] tagajärjel umbes 455 miljonit aastat tagasi Ülem-[[ordoviitsium|Ordoviitsiumis]].<ref name="loodus">{{netiviide|URL=http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel940_935.html|Pealkiri=Meteoriidikraatrid kätkevad saladusi|Väljaandja=[[Loodusesõber]]|Autor=[[Hendrik Relve]]|Aeg=|Kasutatud=17. juuni 2012}}</ref> Kärdla kraater on üks paremini uuritud ja säilinud kraater varajase [[Paleosoikum|Paleosoikumi]] ajajärgul. <ref name="loodus"/> [[Paluküla]], [[Tubala]] ja [[Linnumäe]] [[kõrgendik]]ud on [[ringvall]]i paremini säilinud osad. <ref name="nett">http://www.puhkaeestis.ee/et/kardla-meteoriidikraater</ref> Tuhandeid aastaid kestnud kraatri arengu jooksul on [[sete|setted]] kraatrisüviku täitnud, mistõttu on kraater maastikul vaid aimatav.<ref name="loodus">{{netiviide|URL=http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel940_935.html|Pealkiri=Meteoriidikraatrid kätkevad saladusi|Väljaandja=[[Loodusesõber]]|Autor=[[Hendrik Relve]]|Aeg=|Kasutatud=17. juuni 2012}}</ref>
Kraatrit katavad metsad, väärtuslikud põllumaad ja hõre asustus.<ref name="nett3">https://hiiu.maavalitsus.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=690de49d-6bfe-464c-b293-0a533916ede7&groupId=776140</ref> Kärdla kraater on muutunud [[turism]]iobjektiks- näiteks Paluküla, kus on jälgitav üks osa kraatri 4-kilomeetrilise läbimõõduga ringvallist, kuhu on ehitatud külastajatele vaateplatvorm.
<ref name="nett"/>
# [[Vesi|Vesi]] – 100 meetrit
# [[Lubjakivi|Lubjakivid]] – 20 meetrit
# [[Liivakivi]]de -– [[aleuroliit]]ide[[savi]]de -kompleks kompleks–– 140 meetrit
# Kristallse aluskorra [[murenemine|murenema]]ta kivimid
<ref name="kalle96"/>
Kokkupõrke algusest, mille plahvatuse tsenter jäi ca 300 meetri sügavusele merepinnast, oli moodustunud ca 10 sekundiga 3,2 kilomeetri läbimõõduga 500 meetri sügavune [[üleminekuline kraater]]. Järgnes materjali tagasivoolamine esmasesse kraatrisse: 130-140-meetrise [[pangasbretša]] kihi moodustumine impaktbretšade peale. Samal ajal moodustus plahvatustsentri all tugevalt kokkusurutud kivimite paisumisest ja üles tagasi liikumisest [[keskkerge]].<ref name="kalle96"/>
Ajutise kraatri muutumine 3,6-kilomeetrise läbimõõduga ja 250 -eetrimeetri sügavuseks erineva kõrgusega ca 190-meetri kõrguse ja 800–900-meetrise läbimõõduga ringvalliga ümbritsetud komplekseks kraatriks kestis umbes 20 sekundit.<ref name="kalle96"/><ref name="joe"/> Järgnes [[tsunami]] lainena veemassi tagasiliikumine plahvatuspunkti. Tsunami murdis 500 meetri laiusest ja vähemalt 150 meetri kõrgusest ringvallist läbi kolmest kohast. Läbimurde käigus tungis kraatrisse hulgaliselt (kuni 50 meetrit) nii [[kruus]]akat-, savikat- , liivakat peenosa ja ka suuremaid [[rahn]]e. Järgneva päevade kuni nädala jooksul [[settimine|settis]] kraatri süvikusse õhkupaisatud, ligi 30 meetri paksune [[peenhõljum]]i kiht. Sellega lõppes otseselt kokkupõrkega seostuv kraatriareng.<ref name="kalle96"/>
[[Pilt:Suvasvesi shocked quartz.jpg|250 x 250px|pisi|paremal|Planaarse deformatsiooni nähtus (PDF) kvartsi teras]]
==Viited==
{{Viited}}
[[Kategooria:Meteoriidikraatrid]]
[[Kategooria:Hiiu maakond]]
| 