Samizdat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 33 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q152416 (translate me) |
Parandatud |
||
1. rida:
{{liita|Omakirjastus}}
'''Samizdat''' ([[vene keel]]es ''самиздат'', 'omakirjastus') oli põrandaalune sõltumatu [[kirjastamine|kirjastustegevus]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]
Sõna ''samizdat''
Nõukogude Liidus, nii nagu teisteski [[sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]], oli trükisõna allutatud [[tsensuur]]ile ning kirjanduse väljaandmine oli lubatud vaid riiklikele, [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] kontrolli all olevatele [[kirjastus]]tele. Sõltumatu kirjandus sai levida vaid käsitsi paljundatuna, käest kätte. Sellist moodust hakati [[1960. aastad|1960. aastatel]] nimetama ''samizdat''<nowiki>'iks</nowiki> ehk [[omakirjastus]]eks. ▼
▲
{{tsitaat2|''Samizdat'': ise kirjutan, ise toimetan, ise tsenseerin, ise annan välja, ise levitan, ise lähen istuma.|[[Vladimir Bukovski]]}}▼
▲{{tsitaat2|''Samizdat'': ise kirjutan, ise toimetan, ise tsenseerin, ise annan välja, ise levitan, ise lähen istuma.|[[Vladimir Bukovski]]}}
▲Sõna ''samizdat'' tulenes analoogiast Nõukogude Liidu riiklike kirjastuste tavapäraste nimedega ([[Detizdat]], [[Vojenizdat]], [[Politizdat]] jne).
==Paljundamisviisid==
Tehniliselt kõige enam levinud meetodiks oli kirjanduse paljundamine läbi [[kopeerpaber]]i [[kirjutusmasin]]al või käsitsi ümber kirjutades. Maksimaalse arvu koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Kasutati ka teksti pildistamist ja [[fotograafia|fotograafilist]] paljundamist. Keerulisemad ja poliitiliselt ohtlikumad olid [[tüpograafia|tüpograafilised]] meetodid. [[Koopiamasin]]
Teiseks levinud meetodiks oli käsikirjade salajane väljatoimetamine riigist
Ehkki tiraažid olid väikesed ja neid läbiotsimiste käigus pidevalt konfiskeeriti, levisid sellisel viisil paljundatud kirjutised laialdaselt käest kätte ja neid paljundati pidevalt edasi, mistõttu aja jooksul võis mõne kirjutise lugejaskond ulatuda mitmetesse tuhandetesse.
==''
Üks esimesi vene ''samizdat'
[[1962]]. aastal avaldati ajakirjas ''[[Novõi Mir]]'' [[Aleksandr Solženitsõn]]i jutustus "[[Üks päev Ivan Denissovitši elus]]". Varsti pärast seda korjati ajakirja numbrid kõigist raamatukogudest kokku ja hävitati. Jutustus hakkas levima ''samizdat'
Aastal [[1965]] toimus kõmuline kohtuprotsess [[Juri Daniel]]i ja [[Andrei Sinjavski]] üle nende välismaal ilmunud teoste pärast. ''Samizdat'
Üks kõige pikemaajalisemaid ''samizdat'
Ukrainakeelne ja Ukrainale vähemalt sama oluline omakirjastuslik väljaanne oli seal poolteist aastat hiljem ''Jooksvate
Eestis toimunud omakirjastuslik tegevus oli tehnilises mõttes üsna sarnane vene ''samizdat'
==Vaata ka==
|