Autosport: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 71 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q5386 (translate me)
6Anesthesia (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
Autospordi alasid on maailmas palju. Tuntumad on
;ringrajavõidusõit : harrastatakse suletud ringil. Võistluse käigus läbitakse teatud arv kilomeetreid või võistlussõit kestab teatud ajavahemiku. Näiteks Euroopas tuntuim autospordi sari F1, kus võidusõidu distantsiks on 305km. Kestvussõitudest Le Mansi 24 tunni sõit, kus võitjaks on 24 tunni jooksul pikima distantsi läbinud meeskond.
;autoralli : harrastatakse tavaliiklusteedel, milldelmillel suletakse muuks liikluseks teelõigud lisakatsete läbiviimiseks. Autod stardivad lisakatsele intervalliga vähemalt 30 sek. Arvestatakse lisakatsete läbimiseks kulutatud aega, millele võidakse lisada karistussekundeid mitte õigeaegse ilmumise eest lisakatse starti, tehnilise kontrolli alasse, kinnisesse parki jne. Samuti näiteks lisakatsete vahelistel muuks liikluseks avatud teedel liikluseeskirjade rikkumiste eest.
;rallikross : sarnane ringrajasõiduga, kuid osa distantsist läbitakse kõva katteta teel.
;autokross : sarnane ringrajasõiduga, kuid kogu distants on kõva katteta teel.
; rallisprint : distants 1,5 kuni 10 km. Start ja finisfiniš ei tohi asuda samas paigas. sõidetakseSõidetakse reeglina 3 võistlussõitu, milldemille ajad summeeritakse. Võidakse rakendada karistussekundite süsteemi, näitnt rajatähiste puutumise vmt eest.
;dragracing : kiirendusvõistlus sirgel teel kahe kohalt liikuma hakkava sõiduki vahel. Esimesena distantsi läbinu on võitja.
;mäkketõus : võistlus kindlal distantsil, mille start asub oluliselt madalamal kui finiš.
 
 
 
 
Kõige rohkem tähelepanu on võitnud [[Vormel 1]] maailmameistrivõistluste sari, aga võisteldakse ka teistel vormeliklassidesse jaotatud autodel.
20. rida ⟶ 17. rida:
Mitmesuguseid eraldi võistlusi peetakse [[veoauto]]dele, [[traktor]]itele ja [[väikeauto]]dele.
 
Märkimisväärsed võistlused on veel [[Le Mansi 24 -tunni sõitvõidusõit]] [[sportauto]]dele ning ''[[Indy Car World Series]]'' (16 võidusõitu [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Austraalia]]s).
 
== Ajalugu ==
Autovõidusõit on sama vana kui autogi. 1894. aasta 22. juulil rivistusid 21 autot Pariisis, et kihutada võidu Roueni. See üritus meenutabmeenutas põhimõtteliselt rallit.
 
*[[1875]] – Prantslane Amedee[[Amédée BoleeBollée esitles aurujõul töötavat neljarattalist liikurit ja austerlane Siegfried Marcus gaasimootoril töötavat autot.
*[[1894]] – Pariisis toimusid esimesed autovõistlused.
*[[1895]] – Lehe ''Chicago Times Herald'' lehe sponsoreerimiseltoetusel toimusid USA-s esimesed autovõistlused.
*[[1903]] – USA-s korraldati esimesed autovõistlusedkestvusvõidusõidud mandri ühest otsast teise, mis kestsid kaks kuud.
 
==Võistlemise tingimused==
Autosporti juhib FIA – Rahvusvaheline Autoliit (Federation Internationale de l'Automobile), kelle poolt on välja töötatud Rahvusvahelised Võistlusmäärused. Esmakasutuskeeleks prantsuse keel. FIA liikmesriikides juhivad autosporti volitatud autospordiorganisatsioonid – ASN (AutoriteAutorité Sportive Nationale), Eestis Eesti Autospordi Liit (EAL). Üksikud distsipliinealasid juhivad alakomiteed – CS (Comission Sportive d'une ASN).
 
Kõikidel FIA egiidi all toimuvatel võistlustel osalejad peavad omama sõitjalitsentsi. Sõitjalitsentsid jagunevad:
; Super License : võistlemiseks F1 MM'il, väljastamise õigus on ainult FIA F1 komisjonil.
; Grade A : vormelF1, 1GP2, CampCar, IRL, kõikja kõigile muudmuudele võistlusedvõistlustele peale eelmainitute,Super-klassi omade; väljastab ASN. Tingimus: võistleja on finišeerinud eelneva 24 kuu joksuljooksul esiviisikus vähemalt viiel võidusõidul, kus nõuti B -litsentsi.
; Grade B : Väljastab ASN,. Tingimus: võistleja on finišeerinud eelneva 24 kuu joksuljooksul vähemalt viiel rahvuslikul või rahvusvahelisel võidusõidul.
; Grade C : Väljastab ASN. Kohustuslik kõikidel FIA RV kalendri võidusõitudel. ASN määrab ka Kvalifikatsiooninõudedkvalifikatsiooninõuded.
; Grade D : ühekordne RV litsents.
<br />
 
Autod jagatakse erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt nende ehitusest. Kategooriad omakorda jagunevad gruppidesse. Näiteks
 
;kategooriaKategooria I : sõiduautod ja nende baasi ehitatud autod.
:;grupp N : sõiduautod, milliseidmida on 12 järjestikuse kuu jooksul ehitatud vähemalt 5000 tükki (t 5000 tk). Seeriaautod (Production Cars). Ümberehitused vaid pisiasjades.
:;grupp A : T 5000 tk, turismiautod (Touring Cars). Ümberehitused laialdasemad
:;grupp B : T 1000 tk, Suurturismiautodsuurturismiautod (Grand Toring Cars). Ehitatud mingi auto baasil.
 
;kategooriaKategooria II : spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud autod
:;grupp D : RV vormelautod (International Formula Racing Cars) nnt F1
:;grupp E : Vabavormelautod e rahvuslike klasside vormelautod.
 
Vastavalt mootori töömahule jagatakse võistlusautod 18 erinevasse kubatuuriklassi:
500ccm500 ccm kuni 6000 ccm ja üle 6000 ccm
18 erinevasse kubatuuriklassi :
500ccm kuni 6000 ccm ja üle 6000 ccm
 
Kõikidel FIA egiidi all toimuvatel võistlustel tuleb jälgida FIA SpordikoodeksiSpordikoodeksit ja temaselle lisade nõudeid ja ettekirjutusi.
 
==Ohutusnõuded==
OhutusnõudedAutospordi autospordisohutusnõuded määrab FIA Spordikoodeksi lisa L peatükk III, mille kõik nõuded on kirjutatud tuginedes avariide uurimisele.
Rahvusvahelistel võistlustel, Eestis autorallis ja ringrajasõidus on kõikidel võistlustel on kohustuslik FIA standaditelestandarditele (homologatsiooniga) vastav ohutusvarustus. Kiiver on üks esimesi kasutusele võetud ohutusvarustuse osi. Kiivrit ei tohi mingil moel ümber ehitada (homologatsiooni muutus), samuti lisada sellele FIA poolt aktsepteerimata manuseid. Koos kiivriga tohib kasutada ainult FIA poolt aktsepteeritud kaelatuge (HANS -standardile vastav). Tulekindel sõiduriietus koosneb sõiduülikonnast, pesust, sokkidest, sõidukingadest ja kinnastest. Sõiduriietus võib sisaldada sõitja keha jahutussüsteemi, millinemis põhineb veeringel või tavarõhuga atmosfäriõhulatmosfääriõhul.
 
==Lipud==
Enamiku autospordivõistluste reguleeerimisereguleerimise juurde kuuluvad lipud, millest tuntumad on võistluste lõppu tähistav mustavalgeruuduline finiši- ehk ruudulipp ja võistluste katkestamist tähistav punane lipp. Ringrajavõidusõidus kasutatakse lisaks eelmainitud lippudele veel:
;kollane lipp : oht rajal, möödasõit vastasvõistlejatest karistatav
;kaks kollast lippu koos : eriti suur oht rajal
;must -valge diagonaallipp, koos võistleja numbriga : hoiatus antud võistlejale
;must lipp, koos võistleja numbriga : võistleja on diskvalifitseeritud
;must lipp oranzioranži ringiga keskel, koos võistleja numbriga : võistlusautol on ohtlik tehniline rike, pöördu tehnilisse boksi. Peale vea kõrvaldamist tohib võistlemist jätkata.
;sinine lipp : anna teed kiiremale autole
;valge lipp punase ringiga keskel : käib ametliku ajavõtuga kvalifikatsioonisõit
74. rida ⟶ 72. rida:
==Välislingid==
*[http://www.autosport.ee/ Eesti Autospordi Liidu koduleht]
 
 
 
''Vajab täiendamist; ajaloo osa vajab täpsustamist''