Redaktsioon: 30. oktoober 2013, kell 11:34 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust P →‎Patoloogia ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. oktoober 2013, kell 13:29 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
5. rida: ==Anatoomia== ===Inimene=== [[Pilt: Epididymis-KDS.jpg \|pisi\|Täiskasvanud mehe munand koos munandimanusega~~- anatoomia~~: <br/>A =) [[munandminausepea]];<br/>B) [[munandimanusekeha]];<br/>C) [[munandimanusesaba]];<br/>D) [[seemnejuha.]]]] ~~B = [[munandimanusekeha]];~~ ~~C = [[munandimanusesaba]];~~ ~~D = [[seemnejuha.]]~~ Inimesel eristatakse elundil kolme piirkonda<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 138, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>: 15. rida ⟶ 12. rida: [[munandimanusesaba]] (''cauda epididymis''). Loomadel koosneb munandimanus samuti munandimanusepeast,- kehast, ja -sabast.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], '' Koduloomade anatoomia'', [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk ~~232-233~~232–233, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> ===Roomajad=== 21. rida ⟶ 18. rida: ===Funktsioonid=== Munandimanuse keha ja saba piirkonnas paikneb keerdunult [[munandimanusejuha]], mille pikkus<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], '' Koduloomade anatoomia'', [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk ~~232-233~~232–233, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>: inimesel kuni 6 m; * suurloomadel 40...81 m; 32. rida ⟶ 29. rida: == Patoloogia == Levinuim haiguslik seisund on munandimanusepõletik ehk [[epididümiit]]. Kuid esineb ka mitmeid healoomulisi kasvajaid nagu kaasasündinud [[von Hippel-Lindau sündroom]]i (RHK-10 ja ''ICD-10'' -– [[Q85.8]])<ref>[http://apps.who.int/classifications/icd10/browse/2010/en#/Q85.8 ICD:10 versioon 2010, Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>, mille korral kasvajakolle paikneb munandimanuse piirkonnas. ==Vaata ka==

Munandimanus: erinevus redaktsioonide vahel