Munajuha: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Munajuha''' ([[ladina keel]]es ''tuba uterina''; ''tuba faloppii'') on [[selgroogsed|selgroogse]] [[emane|emas]][[loomad|looma]] (sh [[naine|naise]]) torukujuline [[sisesuguelund]].
 
Munajuha asend ja ka arv võivad liigiti ja indiviiditi ning füsioloogilistest eripäradest lähtuvalt erineda.
 
Munajuha puudub [[lõuatud|lõuatutel]] [[kala]]del.
 
==Roomajad==
Roomajate munajuha on enamikel roomajatel paariline [[juhaelund]], mis arenevadareneb lootestaadiumis [[Mülleri juha]]st.<ref>Loomade elu 5:103.</ref>
{{Vaata|Mülleri juha}}
Munajuha mängib rolli [[viljastumine|viljastumisel]], [[seemnevedelik]]u hoidmisel ja transportimisel, [[munakoor]]e moodustamisel, [[loode|loodete]] (loote) elushoidmisel, [[muna]] [[munemine|munemisel]]. Eluspoegivatel roomajatel ([[vivipaaria]]) ka [[platsenta]] moodustamisel ja [[poegimine|poegimisel]] jms.
Roomajate munajuha on enamikel roomajatel paariline [[juha]], mis arenevad lootestaadiumis [[Mülleri juha]]st.<ref>Loomade elu 5:103.</ref>
 
Roomajate munajuhadel, millele on omane asümeetria, eristatakse kolme piirkonda: [[lehter]], [[emakas]] ja [[tupp]] ([[kanal (bioloogia)|kanal]] , mille kaudu väljutatakse munad ning pojad). Osad autorid aga kasutavad siintoodust erinevaid termineid nagu kitsus (''isthmus'') ja ampull (''ampúlla'').<ref>DANIEL G. BLACKBURN, ''[http://www2.trincoll.edu/~blackbur/1998-Blackburn-Oviducts.pdf Structure, Function, and Evolution of the Oviducts of Squamate Reptiles, With Special Reference to Viviparity and Placentation]'', lk 563, 568, 1998, 560 THDE.G J.O BULRANCAKLB UORF NEXPERIMENTAL ZOOLOGY 282:560–617 (1998)© 1998 WILEY-LISS, INC., Veebiversioon (vaadatud 28.10.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
==Imetajad==
 
===Imetajad===
[[Imetajad|Imetajatel]] on munajuha [[munasari|munasarjast]] [[emakas|emakani]] viiv juha (paariline), mille kaudu ovotsüüt ([[muna|munarakk]]) emakasse liigub.
Munaraku viljastumine toimub, aktiveerunud [[spermatosoid]]ide saabudes, munajuha ülaosas.<ref>"Sünnitusabi ja günekoloogia", tõlkinud Aivar Ehrenberg, Fred Kirss, Maike Parve, Anne Kirss, Olev Poolamets, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, AS Medicina, lk 12, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2</ref>
 
==Anatoomia==
Munajuha anatoomia võib liigiti ka indiviiditi erineda. Inimese munajuha osad on<ref>[[Arne Lepp]]. ''Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid'', [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 424, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.</ref>:
*[[emakaosa]] (''pars uterína'')
*[[munajuhakitsus]] (''isthmus túbae uterinae'')
*[[munajuhaampull]] (''ampúlla túbae uterinae'')
*[[munajuhalehter]] (''infundíbulum túbae uterinae'').
 
==Munajuha sein==
Munajuha sein koosneb<ref>[[Arne Lepp]]. ''Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid'', [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 424, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.</ref>:
* ühekihilisest rips- ja limarakkudega epiteelist (''túnica mucósa'')
* lihaskihist - (''túnica musculáris'')
* serooskihist (''túnica serósa'').
 
 
 
15. rida ⟶ 33. rida:
*[[munajuhakasvajad]]
*[[munajuharasedus]]
{{Vaata|*[[Mülleri juha}}]]
*[[salpingiit]]
*[[salpingograafia]]
*[[salpingo-ooforektoomia]]
*[[salpingo-ooforiit]]
 
== Viited ==
22. rida ⟶ 44. rida:
== Välisallikad ==
*DANIEL G. BLACKBURN, ''[http://www2.trincoll.edu/~blackbur/1998-Blackburn-Oviducts.pdf Structure, Function, and Evolution of the Oviducts of Squamate Reptiles, With Special Reference to Viviparity and Placentation]'', 560 THDE.G J.O BULRANCAKLB UORF NEXPERIMENTAL ZOOLOGY 282:560–617 (1998)© 1998 WILEY-LISS, INC., Veebiversioon (vaadatud 28.10.2013)<small> (inglise keeles)</small>
*[[Arne Lepp]]. ''Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid'', [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 424, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.