Sepp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Australian blacksmith.jpg|thumb|right|200pxpisi|Sepp [[ääs]]i ääres]]
[[Pilt:Blacksmith at work02.jpg|thumb|right|200pxpisi|Sepp töötamas alasil]]
 
'''Sepp''' on käsitööline, kes töötleb ([[sepistamine|sepistab]]) [[raud]]a. Sepp töötab sepikojas, kus on [[alasi]], [[ääs]] ja teised vajalikud töövahendid.
6. rida:
[[Eesti]]s oli sepp üks esimene kutseline oskustööline. Sellele viitab sõna ''sepp'' kasutamine teiste oskustööliste kirjeldamiseks, näiteks [[kingsepp]], [[pottsepp]], [[puusepp]].
 
Eestis ulatuvad rauasulatamisjäljed 1. sajandisse eKr. Kohalik tooraine oli [[soomaak]], mida saadi turba põletamisel. Kindlasti oli sepistamine levinud varemgi, kui kohalikku toorainet veel ei olnud. Põhiline sepa toodang oli talu majapidamises vaja läinud tööriistad. Tehti ka relvi ([[mõõk|mõõku]], [[oda]]- ja nooleotsi) ja ehteid .
 
Sepale on [[folkloor]]is ja [[mütoloogia]]s sageli omistatud üleloomulikke võimeid ([[Ilmarinen]], [[Kalevipoeg (eepos)]], [[Thor]]i vasar). Sepas on nähtud [[nõid|nõiaga]] sarnanevat inimest.
 
Kuni 20. sajsajandi alguseni oli sepa amet Eestis üsna levinud. Tehti isegi aurukatlaid ja viljapeksumasinaid. [[Lõuna-Eesti]]s olid levinud külasepad, [[Lääne-Eesti]] saartel aga talu sepikojad.
 
Kuigi [[tööstus]]lik [[metall]]i töötlemine on hõivanud varem seppadele kuulunud töövaldkonna, ei ole sepistamine siiski välja surnud. Sepad on end kohandanud nende uute oludega ja leidnud oma niši. Selleks nišiks on käsitöö, mida suurtööstused ei tee. Nii teevad sepad tänapäeval peamiselt suveniire, sepis-[[kunst]]i, kuid ka ehituses vaja minevaid [[raud]]detaile.