Redaktsioon: 29. oktoober 2013, kell 01:15 redigeeri MMuruvee (arutelu \| kaastöö) 246 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. oktoober 2013, kell 02:36 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 948 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Nukleotiidid''' on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere – [[nukleiinhapped\|nukleiinhappeid]], näiteks [[DNA]] ja [[RNA]]. Nukleotiidi moodustab [[lämmastikalus]], [[pentoos]] ([[riboos]] või [[desoksüriboos]]) ja vähemalt üks fosfaatrühm. Peale [[adenosiintrifosfaat\|ATP]], mis on rakus üheks energia salvestajaks, on veel teisigi nukleosiidtrifosfaate ([[GTP]], [[CTP]], UTP), mis mängivad olulist rolli [[metabolism\|metabolismis]].<ref name="Alberts"/> Nukleotiidid osalevad ka rakus informatsiooni vahetusel (cGMP ja [[Tsükliline adenosiinmonofosfaat\|cAMP]]) ja on seotud ensümaatiliste reaktsioonidega (näiteks [[~~coenzyme A\|~~koensüüm A]], [[FAD]], [[~~flavin mononucleotide\|~~FMN]], [[~~Nicotinamide adenine dinucleotide\|~~NAD]] ja NADP+). ==Struktuur== Nukleotiid koosneb [[lämmastikalus~~\|lämmastikalusest~~]]est, viiesüsinikulisest suhkrust ([[desoksüribonukleiinhape\|DNA]] korral [[desoksüriboos\|2-desoksüriboos]] ja [[ribonukleiinhape\|RNA]] korral riboos) ning vähemalt ühest fosfaatrühmast. <ref name="Coghill"/> Ilma fosfaatrühmata kannab ühend nime [[nukleosiid]]. Nukleotiidi võib nimetada ka nukleosiidmonofosfaadiks. Fosforhappejääk saab liituda estersidemega asendis 2', 3' või 5' ribonukleotiidides ja asendis 3' või 5' desoksüribonukleotiidides. Ribonukleotiidides on võimalik ka samaaegselt fosforüülumine asendites 2' ja 3', nii tekivad tsüklilised nukleotiidid. Seega on tsüklilistes nukleotiidides fosforhappejääk seotud ühe nukleosiidi pentoosiga kahe estersidemega. <ref name="Alberts"/> Nukleotiidid sisaldavad kas [[puriinalus\|puriin]]- või [[pürimidiinalus\|pürimidiin]]<nowiki/>aluseid. Ribonukloetiidides on suhkruks riboos ja desoksüribonukletiidides desoksüriboos. Nukleiinhapped on polümeersed makromolekulid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNAs on [[puriin\|puriinalusteks]] [[adeniin]] ja [[guaniin]] ning pürimidiinalusteks [[tümiin]] ja [[tsütosiin]]. RNAs on tümiin asendatud [[uratsiil\|uratsiiliga]]. Adeniin on alati paaris tümiiniga, tekib kaks vesiniksidet, guaniin on paaris tsütosiiniga, nende vahel esineb kolm vesiniksidet. 105. rida: ==Viited== {{viited\|allikad= <ref name="Puriinnukleotiidide biosüntees">[http://www.pearsonhighered.com/mathews/ch22/c22dnbpn.htm De Novo Biosynthesis of Purine Nucleotides] pearsonhighered.com</ref> ~~{{netiviide~~ ~~\| URL = http://www.pearsonhighered.com/mathews/ch22/c22dnbpn.htm~~ ~~\| Pealkiri = De Novo Biosynthesis of Purine Nucleotides~~ ~~\| Väljaanne = http://www.pearsonhighered.com~~ ~~}}</ref>~~ ~~\| Pealkiri~~<ref name="In vivo">[http://www.biotech.ebc.ee/literature/loeng3.pdf‎ DNA keemiline süntees ja primaarstruktuuri määramine ehk▼ ~~<ref name="In vivo">~~ sekveneerimine] biotech.ebc.ee</ref> ~~{{netiviide~~ ~~\| URL = http://www.biotech.ebc.ee/literature/loeng3.pdf‎~~ ▲\| Pealkiri = DNA keemiline süntees ja primaarstruktuuri määramine ehk ~~sekveneerimine~~ ~~\| Väljaanne = www.biotech.ebc.ee~~ ~~}}</ref>~~ <ref name="Coghill"> Coghill, Anne M.; Garson, Lorrin R., ed. (2006). The ACS style guide: effective communication of scientific information (3rd ed.). Washington, D.C.: American Chemical Society. p. 244. ISBN 978-0-8412-3999-9.</ref> 134. rida ⟶ 124. rida: ==Kasutatud kirjandus== *[[Vello Tohver]]. (1977). "Üldine Biokeemia". Tallinn: kirjastus Valgus. [[Kategooria:Nukleotiidid\| ]]

Nukleotiidid: erinevus redaktsioonide vahel