Novgorodi vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
26. rida:
[[9. sajand]]il kuulusid Novgorodi valdustesse: [[Ržev]]i, [[Bežetsk]]i, [[Vadja]], [[Obonež]]i, [[Luga]], [[Lop]]i, [[Volhov]]i ja [[Jaželbitsk]]i kihelkonnad. Rževi kihelkond piirnes edelasuunal [[Ilmeni järv]]ega, läänesuunal [[Pihkva vabariik|Pihkva vabariigiga]], lõunasuunal [[Polotski vürstiriik|Polotski]] ja [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigiga]].
 
15-.–[[18. sajand]]il koosnesid Novgorodi valdused [[viiendik]]udest:
*[[Vadja viiendik]],
*[[Bežetski viiendik]]
44. rida:
Novgorodi igapäevaelu haldamiseks valiti rahvakogunemisel üks [[possadnik]], kes juhtis riigi haldust. Erakorraliste sündmuste (sõjategevus või vajadus erapooletu kohtumõistmise järele) korral kutsuti või valiti rahvakogunemise poolt naabervürstiriikidest ajutine vürst.
 
Novgorodi sisepoliitikat mõjutas Novgorodiga piirnenud [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] juhi [[Riia piiskop]]i [[Albert von Buxhövden|Albert]]i tegevus, kes püüdis igal viisil edendada ekspansiooni itta. Novgorodi saksameelsed leidsitleidsid toetust Riiast ja Tartu piiskopkonnast, saksameelsed iseseisvuslased vallutasid Tartu piiskopi abiga Irboska, kuid novgorodimeelsed võtsid selle tagasi ja viisid vastaste juhid Pihkvasse vangi. Ülejäänud saksameelsed leidsid aga varjupaiga Otepääl. 1233. aasta suvel õnnestus otepäälastel vangistada üks Novgorodi bojaar, et selle vastu saksameelne vürst Jaroslav Vladimirovitš Pihkvast välja vahetada. See sündmus sai uue sõjakäigu ajendiks. 1234. aasta alguses tungis Vladimiri suurvürst Jaroslav Vsevolodovitš koos novgorodlaste ja osa pihkvalastega Tartu piiskopkonda ja rüüstas selle idaosa. Tartu all Emajõe jääl kohtusid Tartu piiskopi ja otepäälaste vägi suurvürsti väega. Suurt lahingut vist siiski ei toimunud. Sõlmiti [[1224. aasta Riia rahuleping]]u tingimusi kordav leping.
 
{{vaata|Novgorodi vürst|Novgorodi vürstide loend}}