Kaari Sillamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Amuuga (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Amuuga (arutelu | kaastöö)
ümber ehitatud kogu artikkel, lisatud hulgaliselt informatsiooni.
1. rida:
[[Pilt:Kaari Sillamaa.jpeg|220px|pisi|paremal|Kaari Sillamaa oma raamatu "Valede abielude " ekraniseeringu võtetel Muhus.]]
'''Kaari Sillamaa''' (sündinud [[27. jaanuar]]ilJaanuaril [[1955]] Tallinnas) on eesti muusikapedagoog, helilooja, libretist ja laululooja<reflaulusõnade kirjutaja ning omanimelise Laste Kaunite Kunstide Kooli (erahuvialakool) omanik ja name="EMBL"/>direktriss.
 
==Õpingud==
 
Kaari Sillamaa on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi (nüüd Eesti Muusika ja Teatri Akadeemia) 1980a. muusikapedagoogika erialal (erialaõpetaja prof. Artur Vahter) Eriala riigieksamil juhatas K.Sillamaa lisaks a`cappella koorilauludele ka W.A. Mozarti Serenaadi nr 13 G-duur Eine Kleine Nachtmusik (Väikese öömuusika) (juhendajaks dirigent Ilmar Tõnisson), mille kandis ette TRK keelpilliorkester ning koori ja orkestriga R.Tobiase „Eks Teie tea“, kus orelipartii esitas kaastudeng Mart Metsala
 
==Töö==
 
1981-1984 Kehra Lastemuusikakooli direktor <br>
1884-1994 Laste Stuudioteater Colombina asutaja ja kunstiline juht <br>
1994-.... Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli asutaja ja direktor <br>
1981-.... Vabakutseline helilooja, laulutekstide kirjutaja ja pianist <br>
2005-.... Kirjastus VIRGO asutaja ja peatoimetaja
 
==Muusikateatrid==
 
===Columbina===
 
Peale TRK lõpetamist sündis Kaari ja tema tollase abikaasa Indrek Reisneri koostöös Laste Stuudioteater Colombina, mis tegutses kümme aastat (1984-1994). Colombina tõi lavale Kaari esimese lastemuusikali „Pöial-Liisi“ (kaasautoriks Urmas Lattikas), kus nimirollis 8-aastane tütar Janika. „Pöial-Liisiga“ sõitis teater läbi terve Eestimaa. Edasi, kui repertuaar täienes, laienesid esinemised ka piiri taha. Kui „Pöial-Liisi“ jõudis vaid Leetu, siis lasteooper „Metsamuinasjutt“, mida kodumail esitati Estonia teatris, jõudis juba Lahti Rahvusvahelisele Lasteteatrite Festivalile Soome (1988) ja Ülemaailmsele Lasteteatrite Festivalile Moskvasse (1990), kusjuures teos nimetati festivalil osalenud 70 kollektiivi hulgas ainsaks tõeliseks lasteooperiks (tõeliseks lasteballetiks nimetati Jakuutia balletikooli „Cipollino“). Aasta hiljem 1991 sai Colombina-teater kutse Taani, et osaleda järjestikku kahel festivalil – Hadsundi saarel toimuval tsirkuse festivalil ja Rahvusvahelisel Roskilde´i Rockifestivalil, kus lisaks üheksale kontsertlavale oli püstitatud ka üks teatrilava. Võimalus kahel nii erineval üritusel järjest esineda tekkis tänu sellele, et mõlemaid festivale korraldas osaliselt sama meeskond, kelle trupp oli Colombina „Metsamuinasjuttu“ Tallinnas näinud. Sama lavatükk võetigi reisile kaasa esitamiseks Hadsundis, Roskilde´i Festival i jaoks otsustati teha aga midagi sobivamat ja nii sündis Kaari Sillamaa ja Heini Vaikmaa koostöös 10-osaline rockoratoorium „Võti Paradiisi“, kus Colombina noortekoori saateansambliks oli ansambel Mahavok ja solistideks 15-aastased Janika Sillamaa ja Evelin Samuel, 9-aastane Maarja-Liis Ilus ning noor Otsakooli lauluõpilane Pearu Paulus, kes äsja oli Mahavoki solistiks tõusnud. Võti Paradiisi“ tuli esitamisele järjest neljal õhtul, lisaks piirasid Eestist pärit kollektiivi paljud ajakirjanikud Euroopast ja isegi Ameerikast, sest Laulvast Revolutsioonist teati üsna palju, vähesed olid aga isiklikult kohtunud inimestega „raudse eesriide tagant“.
 
===Laste ja Noorte Muusikateater===
 
Oktoobris 1994 avas Tallinna Filharmoonia juures uksed Laste Kaunite Kunstide Kool – huvikool, kus alustati lastele erinevate kunstialade (laul, tants, teater, joonistamine ja keraamika) tutvustamist. Kooli ellukutsujaks oli tookordne Tallinna Filharmoonia direktor Tarmo Leinatamm, kooli direktoriks sai Kaari Sillamaa. Möödus kaks aatat ja koolist sai erahuvikool, mis – mida aeg edasi – võttis suuna taas teatritegemise poole, mille tulemusel tegutseb kooli all neli erinavs vanuses teatritruppi: Mudilasteater, Laste Muusikateater, Noorte Muusikateater ja Üliõpilasteater (suurprojektide puhul, kui laval on kõik koos, nimetatakse esitajat Laste ja Noorte Muusikateater).
 
Kaari Sillamaa juhendab viimastel aastatel ise mudilasteatrit. Ülejäänud õpetajad on aga peaaegu kõik noored, kes saanud tuule tiibadesse samast Kaunite-koolist: Hille Savi (muusikajuht, lavastaja), Mailis Kalvik, Reane Evert, Kätlin Raja (tantsimine) ja Andrus Muuga (tants, võitlus)
 
==Loominguline tegevus==
 
'''Kaari Sillamaa heliloojana''' tunneb huvi pigem suurvormide vastu. Tema enda sõnul jääb ühest laulust väheks, et öelda ära seda, mis öelda on.
 
===Muusika lavateostele===
Oratoorium „Võti Paradiisi“ (1989) (koos Heini Vaikmaaga) koorile, solistidele, rockbändile ja tantsutrupile. <br>
Oratoorium „Kristus“ (2000) koorile, kammerorkestrile ja bändile, solistidele ja lugejale.
 
'''Kaari Sillamaa on 40 ja enama laste- ja noortemuusikali nii libretto kui muusika autor''', s.h. „Pöial-Liisi“ (koos Urmas Lattikasega), „Keisri uued rõivad“, „Kolm musketäri“, „Saladin ja Lõvisüda“, „Ühe armastuse lugu“, „Merineitsi“, „Mowgli“, „Läbitantsitud tallad“ jpt
Koos Janika Sillamaaga on kirjutatud „Tuhkatriinu“, „Vahva rätsep“, „Puujala ja Ükssilma sõda“ jt.
Lasteooper „Metsamuinasjutt“ (1990)
Suurmuusikal „Jane Eyre“ (2013) Charlotte Bronte`romaani järgi
On kirjutanud ka u 100 lastelaulu, millest osa on koondunud laulikutesse „Saladuste maja“, Ema on pai“, „Tähtpäevade laulik“ (väljaandja kirjastus VIRGO)
 
===Laulutekstid===
'''On kirjutanud laulutekste umbes 800-le laulule''', s.h. kolmele laulule, mis on Eestit käinud esindamas Eurovisiooni lõppvõistlustel:
„Kaelakee hääl“ (autor Priit Pajusaar, esitajad Maarja Liis Ilus ja Ivo Linna) – Oslos (1996).<br>
„Keelatud maa“ (autor Harmo Kallaste, esitaja Maarja Liis Ilus) – Dublinis (1997). <br>
„Diamond of Night“ (Langevate tähtede aeg, autor Priit Pajusaar, esitaja Evelin Samuel) – Jeruusalemmas (1999). <br>
Kaari Sillamaa tekstid on kõlanud ja kõlavad paljude Eesti laululoojate - Mikk Targo („On küll hilja“. „Sellest saab meie suvi“, „Neiu mustas kleidis“,„Tantsupalavik“), Priit Pajusaar („Unistus igavesest päevast“, „Aeg“), Heini Vaikmaa („Luigelaul“, Tuhast tõuseb päev“), Paulus-Kotkas-Laisaar („Kallim kullast“, „Kingitus“), Gunnar Kriik („Mustad ja valged“), Janika („Rahutu“) jpt loomingus. Suure osa Kaari kirjutatud laulusõnadest moodustavad coverid. Kaari sõnadega laule on esitanud Eesti lauljate paremik alustades Janikast ja lõpetades Ivo Linnaga, mahutades ritta Maarja-Liis Ilusa, Hedvig Hansoni, Pearu Pauluse, Lauri Liivi, Koit Toome, Nansy Himma, Marju Läniku, Kadi Toomi, Kersti Kuuse, Getter Jaani jpt.
 
===Veel===
 
'''Veel on Kaari Sillamaa kirjutanud:'''
Värssdraama „Juudas“ (koos Janika ja Virgo Sillamaaga)(2002) näidendite võistluseks, millega jõuti 10 parema hulka (kokku laekus 80 võistlustööd)<br>
Müllersonide saaga – juturaamatute sari, mille 3 osa on ilmunud:<br>
* „Kadunud sugulane“ (2006)<br>
* „Valed abielud“ (2006)<br>
* „Kahel pool piiri“ (2008)<br>
* Tulemas on veel 4. Ja 5.osa
 
===Tõlkimine===
 
'''Kaari Sillamaa on tõlkinud ja/või toimetanud muusikalide laulutekstid''' (Teater Vanemuise, Muusikaliteatri jt projektid):
„Oliver“, „Crazy for you“, „Aida“, „West Side Story“, „Man from La Mancha“, „Evita“
 
 
 
 
==Isiklikku==
Kaari Sillamaa on olnud kaks korda abielus, tal on kolm last. Esimesest abielust pianist [[Ivo Sillamaa]]ga tütar [[Janika Sillamaa]] ja poeg [[Virgo Sillamaa]]. Teisest abielust muusikamanager [[Indrek Reisner]]iga poeg [[Franck Reisner]].
Tema tütar on laulja [[Janika Sillamaa]]<ref name="EMBL"/>.
 
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EMBL">{{EMBL|2|296-297}}</ref>}}
 
{{JÄRJESTA:Sillamaa, Kaari}}