Redaktsioon: 26. oktoober 2013, kell 18:05 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. oktoober 2013, kell 18:18 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
36. rida: Et kaltsedon on kvartsi [[erim]], peetakse teda traditsiooniliselt [[mineraal]]iks, ehkki võimalik oleks ka kaltsedoni arvamine [[kivim]]ite hulka, sest ta on mineraaliagregaat nagu kivimid üldse. Minevikus arvati, et kaltsedon on kristallilise kvartsi kiuline varieteet. Alles [[1990. aastad\|1990. aastatel]] selgus, et kaltsedon sisaldab ka kvartsi monokliinset varieteeti, mida nimetatakse [[moganiit\|moganiidiks]]. See moodustab kaltsedonist 5% – 20%. [[Rahvusvaheline Mineraloogiaassotsiatsioon]] on tänapäeval moganiidi olemasolu ametlikult tunnistanud.▼ == Kirjeldus == Kaltsedoni [[keemiline valem]] on SiO<sub>2</sub>. [[Molekulmass]] on 60. 43. rida ⟶ 47. rida: Optilisi telgi on üks, optiline märk on positiivne. Reljeef on madal. [[Pleokroism]] puudub. == Kaltsedoni erimid == {{Vaata\|Kaltsedoni erimid}} Kaltsedon võib olla värvunud väga mitmesugustes värvitoonides. ~~[[Kaltsedoni erimid\|~~Kaltsedoni erimitel]] on palju nimesid: [[oonüks]], [[serdoolik]], [[Plasma (mineraal)\|plasma]], [[karneool]], [[sardoonüks]], [[ahhaat]], [[jaspis]] jne. Nimerohkus tuleneb sellest, et kaltsedon on [[poolvääriskivi]], mistõttu iga välimuse või värvuse muutus tähendab kohe uut nime. Valdavalt kaltsedonist koosnevad kivimid on [[ränikivi]] ja [[tulekivi]], mida on kaltsedonist tihti raske eristada. Üldreeglina peaks kaltsedon olema neist puhtama koostisega. ▲Minevikus arvati, et kaltsedon on kristallilise kvartsi kiuline varieteet. Alles [[1990. aastad\|1990. aastatel]] selgus, et kaltsedon sisaldab ka kvartsi monokliinset varieteeti, mida nimetatakse [[moganiit\|moganiidiks]]. See moodustab kaltsedonist 5% – 20%. [[Rahvusvaheline Mineraloogiaassotsiatsioon]] on tänapäeval moganiidi olemasolu ametlikult tunnistanud. == Ajalugu == 59. rida ⟶ 63. rida: [[Kesk-Aasia]] kaubateedel ([[Siiditee]]l) on leitud mitmesugusest kaltsedonist, eriti karneoolist [[intaljo]]sid (graveeritud kujutisega vääriskive) ja [[helmes\|helmeid]], mis näitavad tugevat Kreeka–Rooma mõju. Kaltsedon on nime saanud [[Traakia]]s [[Bosporus]]e [[Väike-Aasia]] rannikul asuva [[Kalchedon]]i ehk Chalkedoni [[linn]]a järgi, mis oli antiikajal oma strateegilise asendi tõttu tähtis kaubakeskus. Tänapäeval on see linn [[~~Istanbul~~İstanbul]]i territooriumil. == Lahustuvus == 79. rida ⟶ 83. rida: == Viited == <references/> {{Commons\|Category:Chalcedony}} {{geo-toim}}

Kaltsedon: erinevus redaktsioonide vahel