Igor Tamm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
 
==Teadustöö==
Teadusesse sukeldus Tamm [[1920. aastad|1920. aastate]] alul. Üks tema esimesi teadusartikleid, mis käsitles [[relatiivsusteooria]]t, sai [[Albert Einstein]]ilt kiitva hinnangu ning artikkel võeti vastu avaldamiseks saksa teadusajakirjas. Tuntud hollandi füüsik [[Paul Ehrenfest]], tutvunud Tammi töödega, aitas tal hankida stipendiumi. Nii tekkis Tammil võimalus töötada poole aasta vältel [[HollandiHolland]]i ja Saksamaa suuremates füüsikalaboratooriumites. Ehrenfestriga said nad sõpradeks. Tamm tutvus isiklikult ka [[Paul Dirac]]i ja Albert Einsteiniga.<ref name="bio"/>
 
Aastail [[1930]]–[[1931]] tuletas Tamm valguse vabalt [[elektron]]ilt hajumise kvantmehaanilise valemi ja lõi [[Valgus|valgus]]e kristallis hajumise kvantmehaanilise teooria. [[1934]]. aastal lõi ta [[tuumajõud]]ude väljateooria alused. Aastal [[1937]] andis koos Ilja Frankiga [[Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus]]e teoreetilise seletuse.