Petseri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
20. rida:
}}
'''Petseri''' on linn [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Eesti]] kagupiiril.
 
Petseri on [[Petseri rajoon]]i keskus [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Pihkva oblast]]i koosseisus. [[2002]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petseri elanike arv 13 056, neist [[venelased|venelasi]] 89,14 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 2,59 %, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,69 %, [[eestlased|eestlasi]] 1,36 % ja teistest rahvustest inimesi 5,22 %.
 
Petseri kuulub [[de iure]] Eesti Vabariigi ja [[de facto]] Venemaa Pihkva oblasti [[Petseri rajoon]]i koosseisu.
 
==Ajalugu==
Petseri on [[Setumaa]] ajalooline keskus. Asulana kujunes ta [[1473]]. aastal rajatud [[Petseri klooster|kloostri]] ümber. Enne kloostri rajamist oli piirkond arvatavasti asutatud setudega[[setud]]ega; kloostri ja linna rajamine tõi sinna aga märgatavalt venelasi.
 
[[Pihkva asehalduskond|Pihkva asehalduskonna]] Petseri linn ja [[Petseri maakond (Venemaa Keisririik)|maakond]] asutati [[7. juuni]]l [[1782]]. Maakonnalinnas olid maakonnakohus, rentei, aadli hoolekanne, raad kahe raehärra ja nelja ratmaniga, alammaakohus, alamkorrakohus, politseiülem, maakonna maamõõtja, prokuröri abi ja maakonnaarst. 29. detsembril 1782 kinnitati linna vapp. 1789. aastal oli Petseris 196 eramaja ja umbes 1100 elanikku.
 
12. detsembril 1796 ([[vkj]]) Petseri maakond likvideeriti., Petseri jäi koosseisuväliseks linnaks [[Pihkva kubermang]]us. Linnavalitsusse kuulus linnavanem, raehärra ja kaks ratmanit. 1866. aastal Petseri raad kaotati ja asutati lihtsustatud kogukonnavalitsus.16. juunil 1917 valiti linnavanemaks [[Oskar Varik]] ja tema abiks [[Fjodor Bogdanov]].
 
[[26. veebruar]]il [[1918]] hõivasid Petseri [[Saksa keisririik|Saksa]] väed. [[Eesti]] vallutas Petseri [[Nõukogude Venemaa]]lt [[Vabadussõda|Vabadussõja]] käigus. [[Tartu rahu]]lepinguga [[1920]]. aastal jäi Petseri Eesti Vabariigi territooriumile.
 
Aastatel 1920–[[1940]] oli ta [[Eesti]] Vabariigi maakonnalinn ([[Petseri maakond|Petseri maakonna]] keskusena). [[1934]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petseri elanikest [[eestlased|eestlasi]] 54,42 %, [[venelased|venelasi]] 40,64 %, [[lätlased|lätlasi]] 2,17 % ja [[sakslased|sakslasi]] 0,77 %.
Petseri linn ja maakond asutati [[7. juuni]]l [[1782]]. Maakonnalinnas olid maakonnakohus, rentei, aadli hoolekanne, raad kahe raehärra ja nelja ratmaniga, alammaakohus, alamkorrakohus, politseiülem, maakonna maamõõtja, prokuröri abi ja maakonnaarst. 29. detsembril 1782 kinnitati linna vapp. 1789. aastal oli Petseris 196 eramaja ja umbes 1100 elanikku.
 
Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt]] [[1940]]. aastal oli Petseri [[Eesti NSV]] maakonnalinn maakonna keskusena.
12. detsembril 1796 Petseri maakond likvideeriti. Petseri jäi koosseisuväliseks linnaks. Linnavalitsusse kuulus linnavanem, raehärra ja kaks ratmanit. 1866. aastal Petseri raad kaotati ja asutati lihtsustatud kogukonnavalitsus.16. juunil 1917 valiti linnavanemaks [[Oskar Varik]] ja tema abiks [[Fjodor Bogdanov]].
 
[[26. veebruar]]il [[1918]] hõivasid Petseri [[Saksa keisririik|Saksa]] väed. [[Eesti]] vallutas Petseri [[Nõukogude Venemaa]]lt [[Vabadussõda|Vabadussõja]] käigus. [[Tartu rahu]]lepinguga [[1920]]. aastal jäi Petseri Eesti Vabariigi territooriumile. Aastatel 1920–[[1940]] oli ta [[Eesti]] Vabariigi maakonnalinn ([[Petseri maakond|Petseri maakonna]] keskusena). [[19341945]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petseri elanikest [[eestlased|eestlasi]] 54,42 %, [[venelased|venelasi]] 40,64 %, [[lätlased|lätlasi]] 2,17 % ja [[sakslased|sakslasi]] 0,77 %. Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt]] [[1940]]. aastal oli Petseri [[Eesti NSV]] maakonnalinn maakonna keskusena. Viidi jaanuaris [[1945]]viidi üle [[Vene NFSV]] [[Pihkva oblast]]i koosseisu. Linna mõjutas kuulumine Eesti koosseisu sõdadevahelisel ajal. Nii jäi [[Petseri klooster]] bolševike poolt sulgemata ja rüüstamata ning oli pärast [[Teine maailmasõda|sõda]] ainus pidevalt tegutsenud [[õigeusk|õigeusu]] [[klooster|mungaklooster]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] alal. Praegu on ta [[Petseri rajoon]]i keskus [[Venemaa]] Föderatsiooni Pihkva oblasti koosseisus. [[2002]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petseri elanike arv 13 056, neist [[venelased|venelasi]] 89,14 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 2,59 %, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,69 %, [[eestlased|eestlasi]] 1,36 % ja teistest rahvustest inimesi 5,22 %.
 
[[Pilt:Pskovo-Pecherskii muzhskoi monastir.jpg|thumb|260px|left|[[Petseri klooster]]]]
 
==Vaata ka==
*[[Petseri klooster]]
*[[Petseri maakond]]
*[[Petseri Lingvistiline Gümnaasium]]
*[[Petseri Peetri kogudus]]