Redaktsioon: 22. oktoober 2013, kell 13:36 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. oktoober 2013, kell 11:04 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 085 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Krimmi sõda''' ([[Venemaa]]l ka ''Idasõda'', ''Восточная война'') oli [[1853]]. aasta oktoobrist [[1856]]. aasta veebruarini kestnud sõda, mille Venemaa kaotas [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]], [[~~Ottomani~~Osmanite ~~impeerium~~riik\|Osmanite riigi]]i ja [[Sardiinia kuningriik\|Piemonte-Sardiinia]] liidule. Ka neutraalseks jäänud [[Austria keisririik]] ~~mängis~~etendas sõjas olulist ~~rolli~~osa. Sõja ajendiks olid [[kristlased\|kristlaste]] õigused toona ~~Ottomanidele~~Osmanitele kuulunud [[Püha maa\|Pühal maal]]. Prantsusmaa toetas [[katoliiklus\|katoliiklasi]], Venemaa [[õigeusk\|õigeusklikke]]. Pikas perspektiivis olid põhjusteks ~~Ottomani~~Osmanite Türgi nõrgenemine ning Prantsusmaa ja Inglismaa soovimatus teha Venemaale rohkem järeleandmisi. Krimmi sõda kuulus pikka Vene-Türgi sõdade ritta, mis algasid 16. sajandil ning lõppesid [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõjaga]]. Suurem osa relvakonfliktidest kulges [[Must meri\|Mustal merel]] ja [[Krimmi poolsaar]]el, kuid väiksemad kampaaniad toimusid ka [[Läänemeri\|Läänemerel]] (Briti laevastiku blokaad), [[Anatoolia]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Valge meri\|Valgel merel]] ja [[Vaikne ookean\|Vaiksel ookeanil]]. 1853 alustasid Venemaa ja Türgi sõda Venemaa rolli pärast õigeusklike eestkostjana ning Venemaa purustas [[Sinope]]s Türgi laevastiku. 1854 astusid sõtta Prantsusmaa ja Suurbritannia, püüdes peatada Venemaa pealetungi. Vene kindluslinn Sevastoopol pidas piiramisele vastu enam kui aasta. Pärast Sevastoopoli langemist algasid rahuläbirääkimised ning rahu sõlmiti 1856. aasta märtsis Pariisis.

Krimmi sõda: erinevus redaktsioonide vahel